Valitsus võttis endale esimeseks 100 päevaks sadakond ülesannet

Jüri Ratas. Foto: Liis Treimann

Valitsus kiitis täna heaks 100 päeva tööplaani, kus kirjas sadakond ülesannet, mis peaksid aitama tugevdada riiklikku julgeolekut, viia Eesti välja majandusseisakust, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust ning pöörata rahvaarvu tõusule.

Tööplaanis on kirjas valitsuse neli prioriteetset eesmärki, nende poole liikumise ülesanded, nende täitmise eest vastutavad ministrid ja tähtajad. Eri detailsusastmega on tööplaani koondatud sadakond ülesannet, mis soovitakse täita järgmise aasta 3. märtsiks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Kogu valitsusperioodi tegevusprogrammi arutab valitsus 22. detsembril.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on valitsus seadnud endale julged sihid, mille elluviimiseks teevad tõsist tööd kõik ministrid. «Meie keskne eesmärk on tugev ja ühtne Eesti, kus on ühtehoidev rahvas, vähem ebavõrdsust ja vastandumist, elav ja tark majandus ning riik, mis on paremini kaitstud kui kunagi varem,» ütles ta ja lisas, et esimese 100 päevaga valitsus mitte ainult ei analüüsi, vaid astub nelja prioriteedi täitmiseks konkreetseid samme.

Eesti rahvaarvu suurendamiseks soovib valitsus tõsta lasterikka pere toetuse 300 euroni, luua paindliku vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, mis toetaks vanemate osalemist tööturul ja lastekasvatamise jagamist vanemate vahel, ning uuendada tööturgu ja tööjõumakse reguleerivaid seadusi, lähtudes töösuhete muutunud olemusest. Muu hulgas tahab valitsus kehtestada täiendavad alkoholi reklaami- ja müügipiirangud, tõsta ujumise algõpetuse taset ning luua meetme omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamiseks.

Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamiseks tahab valitsus ellu viia tulumaksureformi, mis suurendab madalat ja keskmist palka saavate inimeste igakuist sissetulekut, ning pensionireformi, mis arvestab Eesti tööealiste inimeste vähenemist ning vanemaealiste arvu kasvu. Samuti tahab valitsus suurendada riikliku pensioni baasosa ja vähendada palgakomponendi osakaalu ning tagada selguse eripensionites. Valitsuse tööplaanis on ka koolitoidu toetuse ja tugispetsialistide toetuse tõstmine ning 250-eurose matusetoetuse taastamine.

Valitsus lubab muu hulgas kaotada maavalitsused, viia maakondadesse riigiasutusi ning suurendada omavalitsuste otsustusõigust ja vastutust. Ka lubatakse tööplaanis tagada eesti keele õppe kättesaadavus, rajada Narva ja Tallinna eesti keele majad ning tõhustada ja rahastada koolikiusamise vastaseid tegevusi.

Samuti soovib valitsus laiendada õigusabi võimalusi ja viia ellu esmatasandi õigusnõustamise reformi, seada raskemate liiklusrikkumiste puhul trahvid sõltuvusse sissetulekust ning viia ellu eeskätt lastele ja lapsevanematele suunatud süüteoennetuse programme.

Tööplaani kohaselt töötab valitsus välja presidendivalimiste süsteemi muudatused, analüüsib rahvaalgatuse kehtestamise ja rahvahääletuse laiendamise võimalusi ning soovib luua omandireformi komisjoni, mis analüüsib reformi mõjusid ja lahendamata küsimusi. Lisaks lubatakse hüvitada kõrgendatud ravivajadustega inimestele suuremas määras ravimikulutused, rahastada emakakaelavähi vastast vaktsineerimist ning tõhustada HIV ja AIDSi ennetustööd ja ravi.

Eesti majandusseisakust välja viimiseks koostab valitsus oluliste riiklike investeeringute plaani ning loob bürokraatiavaba ettevõtlusvormi väikeettevõtjatele, tagab Eesti majanduses suure osakaalu või kasvupotentsiaaliga tööstus- ja teenusmajanduse sektoritele konkurentsivõimelise maksu- ja regulatiivse keskkonna, lihtsustab füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja aruandlust ning viib ellu olulisi riiklikke investeeringuid.

Tööplaanis on kirjas ka energiamajanduse arengukava vastuvõtmine, riikliku geoloogiateenistuse loomine ja riigi äriühingute nõukogu liikmete nimetamiseks nimetamiskomitee moodustamine. Muu hulgas lubab valitsus vähendada riigivalitsemise kulusid, arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti, tagada erakoolide tegevustoetuse omavalitsuse keskmisel tasemel ja koostada erakoolide rahastamise kava.

Eesti julgeoleku tugevdamiseks lubab valitsus hoida riigi sõjalise kaitse kulud vähemalt kahe protsendi tasemel SKPst, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud, toetada NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis ning koostada täiendava kaitseinvesteeringute kava. Tööplaanis on ka eesmärk suurendada ajateenistust läbivate noorte arvu ning arendada Kaitseliidu võimekust.

Muu hulgas plaanib valitsus suurendada Eesti välisteenistuse ressursse ja töötada viivitamata välja Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid, laiendada omavalitsuste võimalusi avaliku korra tagamisel, tugevdada kogukonnakeskset politseitööd ja piirkonnapolitsei võrgustikku, tõsta politsei kiirreageerimisvõimekust, parandada päästjate ja demineerijate kaitsevarustust ja kaasajastada päästetehnikat.