Turovski saates «Suud Puhtaks»: liigid ei suuda ellu jääda, kui mets muudatakse malelaua-laadseks maastikuks (15)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Vaino juhtimisel jõuab ekraanile uus debatisaade «Suud puhtaks»
Urmas Vaino juhtimisel jõuab ekraanile uus debatisaade «Suud puhtaks» Foto: ERR

Urmas Vaino juhitud ETV uus debatisaade «Suud puhtaks» keskendus ühiskonnas palju vastasseisu ja diskussiooni tekitanud metsanduspoliitikale ja metsade jätkusuutlikusele.

Saates üles astunud zooloog Alekesei Turovski sõnul on probleem tõsine. «Ma olen mures, et väga paljud liigid ei suuda ellu jääda, kui mets muudatakse malelaua-laadseks maastikuks,» märkis Turovski.

Saatejuht Urmas Vaino käis vestlemas ka Eesti poetessi ja kirjaniku Kristiina Ehiniga, kes nentis, et mets ei saa olla vaid tuluallikas. Ta rääkis, et enne intervjuule minekut palus tema kolmanda klassi poeg edasi öelda, et mets on maailma kopsud.

«Elame ajal, kus planeet on tegelikult on ohus ja suurtest kliimakokkulepetest sõltub meie planeedi tulevik. Ja see kolmanda klassi poisi hüüe jääb kõlama, et see lihtne hääl saaks meelde tuletatud,» märkis Ehin.

Metsakasvatuse osakonna vanemteadur Raul Rosenvald, kes on ka kritiseerinud uut metsaseadust, märkis, et metsanduse arengukava on seadnud plaanid, mis on suuremad kui juurdekasv. «Teatud puuliikidel ehk siis okaspuudel ja eriti kuusel on seda juba pikalt raiutud rohkem kui kasvab juurde,» märkis Rosenvald.

«See probleem, et lehtpuid raiutakse vähem ja okaspuid rohkem, sellega tuleks tegeleda. Kuusikuid ei saa tõesti lõpmatuseni hoida, sest nad mädanevad ära, aga männikuid saab hoida,» rääkis Rosenvald.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna professor Hardi Tullusel on hea meel, et nõnda palju inimesi on kogunenud mõtlema metsa väärtuse üle.  «Me ei raiu momendi juurdekasvu, vaid seda, mis paljude aastakümnete jooksul on kasvanud. Täna raiume männikuid, mis on tsaariajal kasvama hakanud,» rääkis ta.

Tullus märkis, et ei mõista, miks inimesed noori puid ei armasta. «Iga puu on algul noor ja temasse peaks hästi suhtuma, sest üks hetk kasvavad neist vanad puud.»

Zooloog Turovski ei nõustunud Tulluse argumendiga noorte puude kohta. « Noortel ei ole väljavaateid, kui küpsed ei ole kindlate massiividena kohal. Vot see on kompleksne, mitmekesine mets koos kõikide putukate ja kiskjatega, kelleta ükski loodusliik majandada ei saa. Küps mets hoiab seda sama metsanoorust ja hoiab kõige paremini,» selgitas Turovski.

Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa tunnistas, et ka temal on raske vaadata, kuidas küpsesse ikka jõudnud mets läheb raiesse. Kuid samas on hea, kui raieid teostatakse professionaalselt ja kiiresti, sellega vähendame häiringuid inimestele ja keskkonnale. Ta leidis, et keskkonnakaitses on jõutud süsteemsesse kriisi. «Meie metsavarud on suuremad kui nad kunagi varem on olnud. Me kaitseme suuremaid alasid paremate teadmistega kui kunagi ajaloos. Tulemused ei ole rahuldavad mitte kellelegi. Me kõik justkui ajame ühte asja, aga igaüks haldab ja tegeleb ainult enda tükiga. Koostööd kui sellist ei ole,» märkis Eelmaa.

Metsaomanik Renno Nellis märkis, et metsas on vähemalt 20 000 liiki, kes enda huvide eest seista ei saa ja keegi peab seda nende eest tegema. «Seda teevad keskkonnaorganisatsioonid koos teadlastega,» märkis ta ja lisas, et on vaja mingisugust pööret. «Efektiivsemat kaitset ja majanduspoolt, et need huvid edaspidi vähem vastanduksid,» märkis Nellis.

Saate lõpus astusid üles keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ja Eestimaa Looduse fondi esimees Tarmo Tüür, kes vastasid saatesse saadetud küsimustele.

Talijärve käest paluti arvamust seoses täna ilmunud Nils Niitra artikliga erametsaomanikest (toim - «Metsavahendaja kinnitusel saadakse andmed avalikest allikatest»).

«Metsaandmed on kõik avalikud. Küll on aga küsimus selles, et millal tekivad andmed selle kohta, kes on mingi metsa omanik. Me uurime, mismoodi on tänases infoühiskonnas võimalik kätte saada andmed selle kohta, kes on metsakinnistu omanik,» märkis Talijärv.

«Sellist tegevust ei ole võimalik lõpetada. Metsaomanike kaitseks võiks öelda, et ärge uskuge seda, kes teile helistab,» nentis ta.

Tarmo Tüür leidis, et tänane saade on näidanud, et metsatööstus, elustik ja inimeste suhe metsaga on väga oluline. «Olen veendunud, et kompromiss kolme osapoole vahel on võimalik, aga me ei ole suutnud sobivat meetodit selleks leida,» ütles ta.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles