Muinsuskaitseamet andis eraomandis kinnismälestiste restaureerimistoetusteks 641 197 eurot, toetuse saajate seas on kolm vesiveskit.
Vesiveskid riisusid toetuste jagamisel koore
31. jaanuar 2017, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Restaureerimistoetuste taotluste pingereas olid sel aastal esirinnas vesiveskid, teatas muinsuskaitseamet. Kümnest enim punkte saanud taotlustest oli kolm veskit- Pidula mõisa vesiveski (4300 eurot), Illi mõisa vesiveski (14 200 eurot) ja Hellenurme mõisa vesiveski (37 600 eurot).
Sarnaselt varasematele aastatele läks oluline osa toetustest mõisate restaureerimiseks. Suurimad toetussummad määrati erinevateks katusetöödeks – katusekatte vahetamiseks, katusekandmiku kindlustamiseks ning avariitöödeks. Näiteks saavad katuse restaureerimistööd jätkuda Tilsi ja Partsi mõisa peahoonetel (20 000 eurot).
Esmakordselt oli sel aastal eraldi summa ette nähtud väärtuslike detailide uurimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks kogumahus 100 000 eurot. Sel aastal toetust saanute hulgas on näiteks kahe ahju restaureerimistööd - Ohtu mõisa peahoone barokne ahi (10 000 eurot) ja Jaan Tõnissoni kodukoha, Mursi talu ahi (9000 eurot). Samuti toetati Lihula muinsuskaitsealal eripäraste saelõikeliste puidust detailide restaureerimist (5500 eurot) ja uuemat ehituspärandit esindava Paide kultuurimaja ümara vitraažakna restaureerimist (8229 eurot). Kokku eraldati toetus 11 omanikule mahus 65 679 eurot, 30 protsenti toetussummast jäeti reservfondi ning makstakse taotluste alusel välja aasta jooksul.
Restaureerimistoetuse eesmärk on eraomanike toetamine nende valdusesse kuuluvate kinnismälestiste säilitamisel ja restaureerimisel, samuti muinsuskaitsealaste uuringute, eritingimuste ja projektide koostamisel. 2017. aasta taotlusvooru esitati kokku 182 taotlust summas 2 773 939,18 eurot. Muinsuskaitseameti 2017. aasta eelarves on restaureerimistoetusteks kokku nähtud ette 675 000 eurot, millest viis protsenti jäeti reservfondi ning makstakse laekunud taotluste alusel välja aasta jooksul.
Taotluste hindamise aluseks on mälestise kultuuriline, arhitektuurne ja ajalooline väärtus, oluline on ka avalikkuse ligipääs mälestisele ja selle praegune kasutusfunktsioon. Veel arvestatakse hindamisel planeeritavate tööde teostatavust ehk mälestise seisukorda ja kavandatavate tööde vastavust mälestise säilimise tagamisel ning plaanitavate tööde mõju mälestisega seotud piirkonnale laiemalt.