Siim Kallas selgitas Kanal 2 saates «Radar» antud intervjuus põhjuseid, miks Euroopa Kohtu kohtunikele, Euroopa Komisjoni volinikele ning Kontrollikoja liikmetele pärast ametiaja lõpetamist mitmeaastast hüvitist makstakse.
Siim Kallas «Radaris» hüvitistest: sul on väga karmid reeglid tegelikult, ma alles täitsin pabereid, kus selgitasin, kus töötan (2)
31. jaanuar 2017, 21:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma saan seda kuni 1. novembrini,» kinnitab Kallas, kellel novembris täitub kolm aastat, mil ta on igakuiselt saanud Euroopa Liidult 10 000 euro suurust igakuist hüvitist tema 10-aastase töö eest Euroopa Komsijoni volinikuna.
Võrdluseks, 12 aastat Kontrollikojas töötanud president Kersti Kaljulaidile makstakse igakuist hüvitist 12 000 eurot.
«Sul on väga karmid reeglid tegelikult. Ma alles täitsin pabereid, kus selgitasin, kus töötan. Akadeemiline töö on soositud. Erasektorisse tööle minekut vaadatakse umbusklikult. Eks see natuke on ülepingutatud,» tunnistab Kallas.
«Selle eest makstakse, aga selle eest nõutakse, et sa ei kasuta oma töös saadud spetsiifilist infot. Kuigi ega seda liiga palju seal pole.»
Kallas tunnistab, et talle on pärast töö lõppu Euroopa Komisjonis tehtud mitmeid tööpakkumisi: «Mulle on tehtud pakkumisi, teades, et ma ei saa vastu võtta. Päris suuri pakkumisi. Läheb kaubaks küll see Euroopa Komisjoni tähtis mees, kui ta sealt töölt ära tuleb.»
Kümnendik heategevuseks
Maailmast on teada mitmeid juhtumeid, kus president on osast palgast loobunud või palunud palka alandada. Näiteks Soome president Sauli Niinistö palus aastal 2013 viia oma palk seitsme aasta tagusele tasemele, sest Soome majandus oli sedavõrd langenud. Niinistöle tähendas see kuus ligi 3000 eurost palgakaotust. Niinistö soovis olla niimoodi eeskujuks ja käivitada Soomes palgalangetamisedebatti.
Kui veel lähinaabrite juures ringi vaadata, siis eelmisel aastal Islandi presidendiks saanud Gudni Johannesson ütles novembris, et ei tunnista 4800 eurost palgatõusu ja soovib selle annetada heategevuseks.
Leedul oli Eestiga sarnane olukord. Nende president Dalya Grybauskaite oli eelnevalt töötanud Euroopa Komisjoni volinikuna ja sai ametisse asudes esimesed kolm aastat samas suurusjärgus hüvitist kui president Kaljulaid. Grybauskaite otsustas sama perioodi vältel poolest presidendi palgast Leedu raske majandusseisu tõttu loobuda.
Siim Kallas leiab, et edukad inimesed peaksidki kümnendiku oma töötasust heategevuseks andma. Tema ise on selles üks musternäidis. Nimelt otsustas ta 2009. aastal luua Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristi ja Siim Kallase fondi, mille eesmärgiks on toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris. Sinna fondi on Kallas annetanud alates 2009. aastast kogu oma riigikogulase eripensioni, mille suurus on 2578 eurot. Tänaseks on fondi kogunenud üle 160 000 euro.
«Oli mingi laine, kus palju kirjutati, kes ja kui palju raha saab. Ega mul teda vaja sel hetkel polnud, palk oli nii suur. Mõtlesin, et toetan teatrit, mis on alati mulle südamelähedane olnud,» meenutas Kallas otsust, mis sündis samal ajal, mil ta Euroopa Komisjonis töötas. «Panganduses on selline oluline mees nagu Mayer Amschel Rothschild, kes lõi Rotchildi pangamaja. Tema põhimõte oli, et vaestele pidi minema kümnendik. Mulle on jäänud meelde, et see võiks olla üks juhtmõte.»