Veeteede amet (VA) registreeris möödunud aastal üheksa juhtumit laevadega, neist laevaõnnetusi oli kuus.
Ülevaade: veeteede amet registreeris mullu kuus laevaõnnetust
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
2. veebruar 2017, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik õnnetused olid kvalifitseeritavad ohtlike juhtumite või kergete laevaõnnetustena. Raskeid ja väga raskeid laevaõnnetusi 2016. aastal ei registreeritud. Küll aga ei puuduta see statistika õnnetusi väikelaevadega, teatas amet.
Laevaõnnetuste arv on aastatega pidevalt vähenenud. «See, et raskeid õnnetusi ja ka inimohvritega lõppenud õnnetusi suurtel laevadel ei ole, näitab, et professionaalse meresõidu ohutus on Eestis kõrge,» ütles VA meresõiduohutuse teenistuse juht Marek Rauk.
Üha ohutumale laevateele on tema hinnangul kaasa aidanud hästi märgistatud laevateed ja täpse navigatsiooniteabe olemasolu. «Samuti on ohutuse tagamisele oluliselt panustatud pideva järelevalvega Eesti lipu all sõitvate ja meie sadamaid külastavate laevade üle,» sõnas Rauk.
Mis eelmisel aastal laevadega juhtus?
Mullu 24. jaanuaril purunes parvlaeval Wrangö (lipuriik Eesti) generaatori diiselmootor, mis kvalifitseerus ohtliku juhtumina. Juurdluse viis läbi veeteede amet.
17. juulil toimus Ventspilsi sadama reidil punkerdamise ajal puutusid kokku MT Ristna (lipuriik Eesti) ja ML Coral Ivory (lipuriik Holland). Tegemist oli samuti ohtliku juhtumiga, mitte laevaõnnetusega.
25. augustil põrkas ML Star (lipuriik Eesti) Tallinna Vanasadamas sildumise ajal kokku reisijate ülekäigusillaga. Seegi liigitus ohtliku juhtumi alla.
15. oktoobril puutus reisikatamaraan Runö (lipuriik Eesti) Ringsu sadamast väljumisel kokku põhjaga. See oli kerge laevaõnnetus, mille ohutusjuurdluse viis läbi veeteede amet.
27. oktoobril toimus hüdrograafialaeval EVA-301 (lipuriik Eesti) Peipsi järvel Vilusi lähedal mõõdistustööde ajal põhjapuude. Ka see oli kerge laevaõnnetus.
28. novembril kandus ML Dornedalen (lipuriik Mani saar) Kunda sadamas kai äärde sildumise ajal madalale. Madalalt vabanes laev omal jõul ja laeval vigastusi ei tuvastatud. Dornedaleni madalalesõit oli ohtlik juhtum ning menetluse viis läbi beeteede amet.
Sajad ettekirjutused
Veeteede ameti inspektorid kontrollisid 2016. aastal Eesti riigilippu kandvaid laevu 218 korral, neist 204 olid tehnilised ülevaatused ja 14 pistelised kontrollid.
Kokku tehti Eesti riigilippu kandvatele laevadele 804 ettekirjutust, ettekirjutuseta lõppes 75 kontrolli. Enim puudusi esines navigatsiooni- ja päästevarustuse valdkonnas. Meresõiduohutuse alal viidi läbi 31 auditeerimist.
Välissadamates kontrolliti Eesti riigilippu kandvaid laevu 32 korral. Laevu kinni ei peetud. Kokku tehti 23 ettekirjutust ja ilma ettekirjutusteta läbiti kontroll 25 korral.
Eesti sadamaid külastanud välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliti mullu vastavalt 2009/16/EÜ direktiivile 200 korral. Kinni peeti kaks laeva.
Kokku tehti välisriigi lippu kandvatele laevadele 129 ettekirjutust, ettekirjutusteta lõppes 144 kontrolli. Enim puudusi esines navigatsiooni- ja päästevahendite valdkonnas.