Eestlane pääses lennuõnnetusest muhuga

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rappuvas lennukis paiskusid reisijad peaga vastu lage. Paljud neist pääsesid muhkude või veriste kriimudega näos, kuid nii mõnelegi lõppes reis luumurdude või isegi selgroo- ja kaelavigastustega.
Rappuvas lennukis paiskusid reisijad peaga vastu lage. Paljud neist pääsesid muhkude või veriste kriimudega näos, kuid nii mõnelegi lõppes reis luumurdude või isegi selgroo- ja kaelavigastustega. Foto: Rose Nicolini

«Ühel hetkel kadus iste tagumiku alt ja lendasin peaga vastu lage,» kirjeldas teisipäeval Singapuri-Austraalia lennukis viibinud Peep Tammik. Perthi suundunud õhusõiduk sattus poolel teel turbulentsi ja oli sunnitud tegema hädamaandumise.



Teisipäeval suundus lennufirma Qantas lennuk Airbus A330-300 Singapurist Perthi 313 reisija ning meeskonnaliikmega. Poolel teel juhtus midagi täiesti ootamatut. Ilma igasuguse hoiatuse, eelneva värina või muu märgita tõugati reisijad ühel hetkel vastu lennuki lage ning paneele.


Mõned karjusid, mõned ei mõistnud sedagi teha. Lennuk oli vabalangemises.
Nii Tammikul kui paljudel tema kaasreisijatel jäi turvavöö pärast õhku tõusmist lahti. «Lendasin vastu  plastmasspaneeli ja lõin selle peaga tükkideks,» kirjeldas Tammik toimunut. «See käis nii kiiresti, et kõik, mis ma nägin, oli see, kuidas inimesed lendasid ümberringi nagu kaltsunukud.» Vabalangemine kestis ligikaudu kolmteist sekundit, kuid Tammiku sõnul polnud aega hirmu tunda.


Plastmasspaneelil läks siiski kehvemini kui Tammikul, kes pääses tugevast löögist suure muhu, kuid tervete kontidega. «Lennuk oli seest päris sodi, salong oli ringi lennanud kehadest purunenud ja kõik kohad olid igasugu juppe täis,» kirjeldas Tammik. «Kui ma istmele maandusin, siis jõudsin ringi vaadata. Nägin selja taga üht verise näoga naist.»


Tammik meenutas, et ulatas naisele teki või padja. Kui mees püsti tõusis, karjusid stjuardessid, et ta kohe maha istuks ja turvavöö kinnitaks. Tammiku sõnul olid inimesed šokis ja ei paistnud üldse mõistvat, mis just äsja toimus. Seejärel võttis maad paanika. Ühed nutsid ja halasid, teised palvetasid.


Tammik kirjeldas, et pärast langust sai piloot lennuki otseks ning kes jõudis, pani turvavöö kinni. Kõik seda teha ei taibanud. Paarisekundilisele hingetõmbeajale järgnes teinegi vabalangus. Inimesed prantsatasid uuesti lakke ning seejärel kõva löögiga põrandale ja toolidele. Siis paistsid reisijad aru saavat, et nüüd on asi veelgi tõsisem.


Ka meeskond ei tundunud lõpuni mõistvat, mis toimub. «Austraalias räägitakse nüüd meedias, et inimesed ei ole nende tööga rahul, aga ega tegelikult ei olnud neil seal ka mitte midagi teha,» ütles Tammik. Tema hinnangul käitus meeskond selles olukorras igati professionaalselt.


«Stjuardessid karjusid üle salongi, et kõik istuksid kiiresti oma kohtadele ja paneksid turvavööd peale. Nad arvasid, et tuleb uus kukkumine.»


Teine vabalangemine kestis kümme sekundit. Seejärel ütlesid piloodid Tammiku sõnul, et nad kaotasid lennuki üle kontrolli ja teevad hädamaandumise. Sel hetkel oli lennuk Lääne-Austraalias tühja kõrbe kohal, kus ei olnud läheduses mitte midagi peale sõjaväebaasi. Ühtlasi oli sealne Learmonthi  lennujaam ka lähim, kus nii suur lennuk maanduda võis.


«Maandusime sinna 15–20 minutit pärast teist vabalangust,» rääkis Tammik. Lennukile sõitsid vastu politsei, tuletõrje ning meedikud.


«Need, kes omal jalal välja said, läksid ise arstide juurde, ülejäänutele anti esmaabi lennukis,» kirjeldas Tammik. «Lugesin kokku seitsekümmend inimest, kes said vigastada ja viidi järele tulnud lennukiga haiglasse.»


Näha oli luumurde, selgroo- ja kaelavigastusi. «Inimesed olid haavatud, näod oli katki, verised,» ütles Tammik. Pardal oli ka palju väikelapsi ja imikuid, kuid Tammik ei osanud öelda, kui paljud neist viga said. «Baasis paistis nendega kõik korras olevat,» ütles ta.
Baasis oodati ligi kümme tundi, kuni Perthist saadeti reisijatele järele kaks väiksemat lennukit.


Tammikul lennufirmale etteheiteid ei ole. «Quantas on igati abivalmis olnud,» ütles Tammik. «Perthis oli loodud kriisikeskus ning meile anti viietärnihotellis toad ja esmatarvete ostmiseks sularaha. Nad on mulle helistanud iga päev ja küsinud, kuidas mul läheb, ning pakkunud ka psühholoogi teenust.»


Ainus probleem on pagasiga, mille kättesaamiseks võib minna veel nädal.


Tammik, kes koos prantslannast elukaaslasega on kaks ja pool aastat ümber maakera ringi rännanud, on pärast seda õnnetust pidanud tegema veel kolm lendu. Turvavööd pole ta enam aga kordagi lahti unustanud.


Alguses kahtlustati, et lennuki äkilise kõrgusekaotuse põhjustas õhukeeris, kuid Austraalia transpordiohutuse büroo ja Prantsuse õnnetuste uurimise büroo jätkavad toimunu asjaolude väljaselgitamist.


Qantase lennufirma lennukitel oli probleeme ka sel suvel, mistõttu viimase uuringu järgi arvab 63 protsenti austraallastest, et lennufirma turvalisus on vähenenud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles