President Kersti Kaljulaidilt aumärgi saanud rootslasest kirikuõpetaja Patrik Göransson on veendunud, et Eesti tõelised kangelased on talupidajad ning monarhiat võiks võtta kui investeeringut tulevikku.
Aumärgi saanud rootsi kirikuõpetaja: Eesti tõelised kangelased elavad maal (1)
9. veebruar 2017, 19:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuleb alati olla väga tänulik, kui keegi paneb tähele, mida on tehtud, ja et ka meie ajal on asjad, mida ei saa osta ega endale nõuda,» ütles täna president Kersti Kaljulaidilt Valgetähe V klassi aumärgi saanud Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse kirikuõpetaja Patrik Göransson.
Eestis viimasel ajal lahvatanud diskussiooni, kas president peaks käima riiklike ürituste käigus kirikus, on Rootsi-Mihkli koguduse õpetajal raske kommenteerida. «Mul on väga raske ette kujutada, et riik, mis arvab end nii tubli olevat, ei vaja jumala õnnistust,» lisas ta.
Eesti tõelised kangelased
Göranssoni sõnul on ta südames veendunud monarhist. «See on tõeline õnnistus, kui on kuningapere,» lisas ta. Rääkides Eestist kui monarhistlikust riigist, ütleb Göransson, et seda tuleks võtta kui investeeringut tulevikku. «Alguses tundub see võõras ja kummaline, aga seda saab võrrelda kolhoosi ja taluga,» rääkis Göransson.
Kirikuõpetaja sõnul olid Eestis väga võimsad kolhoosid, kus elati head elu. «Mõned kurvastavad, et nende hea elu lõhuti ja taastati talud. Aga minu meelest on praegu Eestimaa kangelased need, kes teevad talutööd maal. Nemad investeerivad tulevikku,» on Göransson kindel. «Kui kõik läheb hästi, siis nende lapsed ja lapselapsed saavad hästi elada,» lisas kirikuõpetaja.
17 aastat Eestis elanud kirikuõpetaja tunnistab, et Eesti ei ole enam unikaalne, vaid on osa suurest lääne maailmast. «Eesti ühiskond läheb suhteliselt pooleks – ühed arvavad, et õnn on tarbimises, ja teised, kes otsivad midagi kõrgemat,» sõnas ta. Göranssoni sõnul on natukene kurb mõelda, kui palju on Eestis ehitatud ostukeskusi ja kui vähe uusi kirikuid.
«Tuleb olla tänulik selle eest, mida tehakse. Tuleb olla väga tänulik igaühe eest, kes mõistab ja saab aru, et õnn pole tarbimises,» sõnas kirikuõpetaja. Göransson on veendunud, et tarbimisühiskond «osta nüüd ja maksa hiljem» ei tee inimesi õnnelikuks.
Eestisse sattus Göransson üliõpilaspõlves, kui sai stipendiumi ja oli Jõhvi koguduses praktikal. «Kui sa oled ülikoolis ja saad stipendiumi, siis miks ka mitte,» meenutas ta oma teekonda Eestisse. Ida-Virumaal oldud aega peab Göransson väga huvitavaks. «Olin seal 1994–1995, see oli aeg, kui Vene väed läksid välja ja oli võimalik külastada rügementi pärast nende lahkumist,» rääkis ta. Ka osales ta toona Eesti kaitseväe ellujäämiskursustel metsas. «Selle viis läbi üks mu tuttav ohvitser, kes on tõeline fanaatik. Ta imestas, miks inimesed käivad ostukeskustes, kui metsas on kõik olemas. See oli mõtlema panev,» rääkis kirikuõpetaja. Ida-Virumaast räägib kirikuõpetaja suure soojusega. «Seal on väga ilusaid ja väga koledaid kohti, aga mõned räägivad sellest liiga halvasti,» sõnas ta.
Pärast praktikat Jõhvis lõpetas Göransson Rootsis ülikooli ja sai töökoha Göteborgi. «Aga siin korraldati konkurss, kaks Rootsist pärit kandidaati loobusid, siis kellelegi meenus, et keegi oli Jõhvis praktikal,» meenutas Göransson oma Eestisse jäämise lugu.
Göranssoni sõnul on ta n-ö lootusetu inimene, kes ei oska planeerida. «Mina arvan, et kõik tuleb anda jumala kätte ja kukub välja, nagu kukub,» selgitas kirikuõpetaja. 2007. aastal valiti Göransson Eesti aasta vaimulikuks. «See oli ka üks suur üllatus,» tunnistab Rootsi-Mihkli õpetaja.
Kirik pole rahvamaja
Just tänu Göranssonile tekkis Tallinnas komme korraldada ka nädala sees jumalateenistusi. Kuigi oma kogudust iseloomustab kirikuõpetaja kui väikest maakogudust, kinnitab ta, et ka nädala sees toimuvale jumalateenistusele jagub osalisi. «Ega kirik pole rahvamaja, kuhu on vaja hästi palju inimesi. Kirikupühadus tuleb sellest, et on jumalasõna, sakramendid ja vaimulik. Nii nagu haigla on haigla ka siis, kui patsiente pole,» rääkis Göransson.
Tavalisel pühapäevasel teenistusel on 20–30 inimest, nädala sees on kirikus 5–10 inimest teenistusel. «Aga nii elab enamik maakogudusi. Oleme õnnelikud, et meil on üks jalg linnas ja teine on maal, saartel. See on suur õnn, sest õige Eesti elu on ikka maal,» kinnitas kirikuõpetaja.
Valgetähe ordeni saamisest kuulis Göransson Eesti Televisiooni ajakirjanikult, kes põhjendas intervjuusoovi vabariigi aastapäevaga. Kui ajakirjanik hommikul uuesti ühendust võttis, et kokkulepitud aega muuta, siis ütles ta ka välja, mis oli intervjuusoovi tegelik põhjus. «See on fantastiline, kui midagi tuleb kui üllatus, ja ma olen väga tänulik, et mu ümber on inimesed, kes suudavad suud pidada,» tõdes Göransson.