Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami sõnul tuleks Eesti õigusloomes arvestada rohkem sellega, et me ei ela mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas.
Mall Hellam: seaduste loomisel tuleb arvestada, et me elame Euroopas
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
17. veebruar 2017, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sageli on jäänud avalikust sfäärist mulje, justkui võetaks seadusi vastu kusagil kaugel Brüsselis ja meie enda inimestel puudub sellega eluline kokkupuude. See ei ole nii - meie ametnikud on alati kaasatud, nad osalevad töögruppides ja seaduste väljatöötamisel,» ütles Avatud Eesti Fondi (AEF) juht.
Tema hinnangul võiks rääkida Euroopast kõvema häälega ja positiivsemalt.
«Veel on oluline, et seadusandlike algatuse tutvustamist ja testimist alustataks võimalikult varajases staadiumis,» sõnas Hellam.
Halvim seadus oli kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmine
Mall Hellam peab eelmise aasta halvimaks seaduseks kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmata jätmist, kuna sõlmitud kooseludel, millest esimesed sõlmiti kohe 2016. aasta hakul ja mida tänaseks on ligi poolsada, puudub veel tänagi 100-protsendiline õiguslik kinnitus.
«Teadaolevalt on toimunud ka samasooliste paaride peresiseseid lapsendamisi, mis enne seaduse vastuvõtmist polnud võimalikud. Paraku puuduvad rakendusaktide jõustumata jätmise tõttu nii registreeritud kooselude kui ühiste laste kohta rahvastikuregistris vastavad kanded. Inimesed on oma õiguste eest seismisel võtnud alla ka kohtutee, kusjuures kohus on mitmel korral otsustanud just hageja kasuks - näiteks otsustas Tallinna halduskohus alles tänavu veebruari alguses, et Kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmisega on riik tekitanud huvipoolele kahju ja peab maksma kahjutasu. Selline pikaajaline ebaselgus on häbiks seadusandjale ja riivab inimeste väärikust,» lausus Hellam.
Parim seadus oli välismaalaste seadus
Parima seaduse tiitli annaks Hellam välismaalaste seadusele, millega lihtsustati kolmandatest riikidest päris kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist.
«Muudatus suurendab Eesti konkurentsivõimet, kuid lisaks annab ka selge signaali, et Eesti tahab muutuda avatumaks ja atraktiivsemaks riigiks, kellel on lisaks tööle pakkuda ka head elukeskkonda. On reaalsus, et kui tahame ka 20 aasta pärast suuta oma riiki sarnaselt tänasele üleval pidada, vajame siia välistööjõudu. Meie ise ei saa sellega hakkama, see on demograafiline tõsiasi. Et see protsess oleks võimalikult valutu nii tulevastele töötajatele kui tööandjatele, on vaja seda nii soodustada kui ka lihtsustada,» rääkis Hellam.
Hellam leiab, et Eesti õigusloomes ei ole viimastel aastatel hea õigusloome tava järgmises suuremat läbimurret pole toimunud. Ta märkis et õigusloomes jääb vajaka avaliku sektori poolt proaktiivsest hoiakust konsulteerimisel nendega, keda tulevased regulatsioonid kakkavad puudutama.
Huvigruppide kaasamiseks seadusloomesse võiks Hellami sõnul rohkem rakendada näiteks üsna laialdaselt tuntud Fishkini aruteluplatvormi mudelit, mis eeldab erineva taustaga inimeste kaasarääkimist.
«See ja paljud teised mujal maailmas teada – tuntud meetodid on head kodanike kaasatuse kindlustamiseks. Fishkini meetodit oleme Avatud Eesti Fondiga kasutanud mitmel korral, viimati katsetati seda näiteks Rahvakogus. Minu hinnangul võiks seda kindlasti korrata. Seda just suurema kaaluga seadusandlike algatuse ja ideede testimise puhul . Tahaksin, et meil oleks rohkem just arutlevat demokraatiat, kus suurema kaaluga on hästi ja selgelt argumenteeritud arvamused,» rääkis ta.
Eesti õiguskeel on jätkuvalt keeruline
Hellam leiab, et tavalisel inimesel, kel puudub juriidiline haridus või pidev kokkupuude õiguskeelega, on seda alati keeruline mõista, sest tegu on siiski spetsiifilise erialakeelega. «Just seal näen ajakirjanduse ning meedia rolli vahendajana, lihtsustaja ja näitlikustajana,» lisas ta.