/nginx/o/2016/07/07/5590261t1h8606.jpg)
Postimehe andmetel oli suvel Haapsalu lähistel hukkunud ühe piirivalvuri surmas oma roll asjaolul, et tema päästevest ei olnud päris lõpuni kinnitatud. Prokuratuur ei saa menetluse praeguses faasis uurimise detaile avaldada.
Haapsalu piirivalvurite uppumiseni võis viia mitme asjaolu kokkulangemine (5)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
27. aprill 2017, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhtuleht kirjutas täna, et üks päästevesti kandnud piirivalvuritest uppus, sest tõenäoliselt oli ta enne teadvuse kaotanud ja ei suutnud seetõttu vesti avada, teine piirivalvur aga polnud traksisarnast päästevesti õigesti kinnitanud ja kui mees selle suruõhuballoonist avas, lämmatas vest ta. Rahvasuus nimetatakse seda kuivaks uppumiseks.
Prokuratuur teatas seepeale, et nad ei saa kinnitada Õhtulehe artiklis esitatud väiteid. «Kuna kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud, ei ole ka võimalik kindlalt väita, mis juhtus ning mis põhjustas kahe piirivalvuri hukkumise,» ütles kriminaalmenetlust juhtiv Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda.
Postimehele teadaolevalt oli taolise uppumise põhjuseks mitmete asjaolude kokkulangemine - esiteks see, et piirivalvuril seljas olnud päästevestil oli kinnitamata kandja kubeme alt läbi jooksev nöör. See pidanuks teoorias hoidma ära olukorra, kus vesti avanemisel saab rindkerest ülespoole kaelale kerkida ja vesti kandja nii lämmatada.
Kuna traksid olid piirivalvuril kinnitamata, juhtuski kõige halvem. Piirivalvuri traagilisele lämbumisele aitas väidetavalt kaasa ka asjaolu, et hukkunu oli tugeva kehaehitusega. See ei jätnud vesti avanemise järel piirivalvurile enam vesti all piisavalt hingamisruumi ja ta surigi kuiva uppumise tõttu.
PPA pressiesindaja Olja Kivistik: meie sisekontrollibüroo ametnikud ja EKEI ekspert kontrollisid pärast juhtunut poolautomaatsete päästevestide sobivust tööks. Meestel seljas olnud päästevestid on rahvusvaheliselt tunnustatud ja töökorras.
Küll aga otsustati, et merel patrullis käivate ametnike töö eripärast lähtudes on turvalisem kasutada jalgevahe rihmaga päästeveste. Poolautomaatsed päästevestid on jätkuvalt paatides olemas. Need vestid antakse ennekõike inimestele, keda tõmmatakse päästeoperatsioonide käigus veest välja ja aidatakse pardale.
Politsei- ja piirivalveametist öeldi Postimehele, et nad ei saa väiteid kommenteerida, kinnitada ega ümber lükata seni, kuni kriminaalmenetlus on ametlikult lõpetamata. Sisuliselt on lõpetamise määrus prokuröri töölaual.
«Uurijad on tõepoolest palunud prokuratuurilt luba uurimise lõpetamiseks, kuid seda luba ei ole antud. Lääne ringkonnaprokuratuur peab praeguses tööfaasis veenduma, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid ja läbi viidud menetlustoimingud on piisavad ja kooskõlas tehtud järeldustega. Vajadusel tehakse prokuratuuri nõudmisel lisatoiminguid,» selgitas menetlust juhtiv prokurö Indrek Kalda.
Seni, kui luba menetluse lõpetamiseks ei ole antud, ei saa uurimistulemusi pidada lõplikeks ning prokuratuuri teatel ei saa seetõttu ka ühtki järeldust tõesena käsitleda. «Prokuratuur taunib kestva menetluse tõendite jõudmist meediasse ning ennatlike järelduste esitlemist tõe pähe,» lausus Kalda.
Prokuratuuri kinnitusel antakse kriminaalmenetluse lõpetamisel esimesena võimalus tulemustega tutvumiseks hukkunute omastele. Seejärel antakse tulemustest teada ajakirjandusele ja avalikkusele.
Mullu 28. juunil kella 19.15 ajal leiti Voosi kurgus kaldast paari kilomeetri kaugusel Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat. Paadi mootor töötas, paat tiirutas kohapeal ning meeskonda selle pardal ei olnud. Kella 19.45 ajal leiti paadi lähistelt uppununa üks piirivalvur ning kella 20.05 ajal ka teise ametniku surnukeha.
Üks hukkunutest oli üleminspektor Tarmo Kammer, kes töötas Lääne piirkonnas piirivalvurina 1996. aastast alates. Teine hukkunud ametnik oli komissar Renee Kark, kes töötas piirivalvurina piirivalve loomisest alates 1991. aastal ning sellest suurema osa Haapsalu kordonis.
Loe veel: