Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Valga poliitik ei võta prügistamist omaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Maaomanik Andres Olesk (paremal) reageeris emotsionaalselt, kui Valga linnapoliitik Endel Uppin saabus koos keskkonnainspektoriga tema maal asuva prügi päritolu tuvastama. Uppin ütles, et prügi võib pärineda tema ema korterist, kuid kinnitas, et tema viis selle jäätmejaama. | FOTO: Lea Margus / Valgamaalane

Mai algul, vahetult enne talgupäeva tekkis Valgamaale Hummuli valda erametsa suur kogus olmeprügi. Veidi pärast seda tuli päevavalgele ka teine prügi mahapaneku koht, eelmisest tunduvalt ulatuslikum, kuid sarnaste tunnustega.

Kui esimene prügihunnik oli nähtaval kohal, otse maaomanik Andres Oleski kodutee ääres, siis teise jäätmehunniku asukoht oli varjatum: Puka vallas Soontaga külas asuva looduskaitseala piiripealsel metsaalusel.

Olesk, kes lõi jäätmehunnikute tekkides esimesena häirekella, vestles ka tunnistajatega ja andis kogu info edasi keskkonnainspektsioonile.

Tunnistajate väited viisid selleni, et prügi pidavat pärit olema Valgas tuntud poliitiku ema korterist. Nimelt olevat metsa tekkinud prügihunnikud pärit Keskerakonda kuuluva ja aastaid Valgamaa piirkonna eesotsas olnud Endel Uppini ema korterist Valgas Mesipuu tänaval. Vanainimene suri veebruaris ja mai algul käis korteris kibe koristustöö, mille käigus viidi auto järelkäruga ära hulk prügikoormaid.

Maaomanik seadis tähtaja

Uppin, kes soostus kaebust menetleva keskkonnainspektori Kersti Kuubaga prügi mahapaneku kohad üle vaatama, süüdistas prügi metsa alla jõudmises kaudselt koguni jäätmejaama töötajaid, sest tema viinud oma koormad korralikult jaama.

Kuna Olesk paigaldas oma valdusesse pandud prügi juurde kaamera, kihutas ta kohale, kui ametnik kahtlustatavaga kohal viibis, kutsudes kaasa ka varem asjaga tegelenud reporteri. Terve nädala prügiteemale aega kulutanud mees oli üsna emotsionaalne ning asus ründepositsioonile ja käskis prahihunnikud 24 tunni jooksul koristada.

«Oot, ma ei saa aru, niimoodi ülbitseda ja kaela hüpata. Ametiisik palus mul siia tulla. Ja teie tulete siia ...» oli Uppin tasakaalukam. «Ma ei tea, härra, et see on teie maa. Olen siin ametiisiku palvel ja see ei anna teile mingit õigust mind solvata.»

Seepeale võttis tüli hoo üles. Olesk süüdistas Uppinit metsaaluse prügistamises, viimane aga väitis, et tema ei ole sealkandis kunagi käinud.

«Annan sulle 24 tundi aega see siit ära koristada. See on minu kodutee,» esitas Olesk Kuuba juuresolekul ultimaatumi, millega Uppin ka tinglikult nõustus. «Teen seda hea meelega, sest kui need on tõesti minu ema asjad, siis ma ei taha, et need siin vedelevad.»

Sisuliselt tunnistas Uppin, et tegemist on küll korterist pärit rämpsuga, mille vedajaks oli tema ise koos pereliikmega, aga väidetavalt viisid nad selle kõik jäätmejaama. Kuidas nüüd praht jäätmejaamast metsa alla sattus, selle peale oskas mees vaid õlgu kehitada. Ka selle konkreetse prahi vastuvõtmise eest olevat ta jäätmejaamas maksnud.

Lubas süütust tõestada

Tšekki Uppinil ei olnud. «Aga kelle prügi on Soontagal? Kas tuleb jälle uudisena?» viitas Olesk teisele samasugusele prügikogumile.

«Ma ei võta endale süüd, mida mul ei ole,» oli Uppini vastus. «Ma tõestan ära, et viisin prügi jäätmejaama, ja siis küsin ka, miks nad seda ei registreerinud.»

Soontagal asuval RMK territooriumil paikneva prügikoorma juures, kuhu mindi koos keskkonnainspektoriga, kinnitas Uppin, et see prügi – ilmselgelt samuti majapidamise koristusjääkidena vaibad, riided, nõud – ei pärine tema koristatud korterist.

Kuuba sõnul andis Uppin neljapäeval teada, et koristas ära ja viis jäätmejaama mõlemas asukohas olnud prügi. Milliseks kujuneb aga menetluse tulemus, ei osanud keskkonnainspektor veel öelda, kuna asja uurimine käib.

«Muidugi, hea on, et ta ära koristas. Saame alati arvestada ka kergendavaid asjaolusid, näiteks inimene kahetseb. Aga tema puhul kahetsust ei ole, sest ta ütleb endiselt, et ei tea, kuidas prügi sinna sai,» sõnas Kuuba.

Ebaselged vastused

Uppin avaldas eile arvamust, et kogu prügiloo puhul on tegemist täieliku arusaamatusega. «Seis on selline – te ise viibisite asjade juures, eks ole –, selline rünnak, mis minu vastu oli, kogu see lugu... Eks ma natuke olin sellest kõigest häiritud ja ütlesin, et kui mulle tõesti tundub, et sealt mõni asi võib olla, võin selle minema viia. Ilmaaegu tegin seda.»

Konkreetse küsimise peale, kas prügi siis on ikka pärit tema ema korterist, vastas Uppin: «Võib olla nii ja naa, ma ei ole üldse kindel. Mis nüüd puudutab Soontaga metsa prügi, see oli minu poolt rumalus, et ma selle üldse ära viisin, sest tegelikult tuli välja, et selliseid pakendeid, nagu seal oli, seal ei olnud midagi – tegelikult oli seal lihtsalt praht sees.»

Kas jääte selle juurde, et see on teie emale kuulunud korterist või pigem mitte? «Pigem mitte, õigemini Soontaga puhul sada protsenti mitte.» Ema asjad te ju ometi tunnete ära? «Täpselt, see Soontaga asi on sada protsenti – ei!»

Aga Hummuli? «Ei kinnita, ei lükka ümber. Tähendab, minu jaoks on teema ammendatud ja ma ei tahakski kommenteerida. Pigem laseks keskkonnaametnikel oma tööd teha.»

Keskkonnateenuste jäätmejaamas jäätmeid vastu võttev Tõnu Valgre kinnitas eile, et Uppin tõi jäätmejaama mai alguses näiteks mööblit ja makulatuuri. «Käis 13 korda, iga kord oli oma 300–400 kilo peal. Seda võtame vastu tasuta. Eile (neljapäeval – toim) siis tõi selle, mille eest tuli maksta, tekstiil ja mis seal oli, kokku umbes 600 kilo, arve oli 82 eurot,» rääkis ta.

Kulud maaomanike kanda

RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp ütles, et RMK kulutas mullu prügikoristusele enam kui 100 000 eurot, ainuüksi Valgamaa riigimetsast koristati pea 14 tonni jäätmeid ja maksti selle eest 4281 eurot.

Maaomanik Olesk sõnas, et see lugu saab ehk lahenduse, aga nõustus Sepaga, et prügistamise probleem laiemalt on metsa- ja maaomanikele väga koormav. Eramaaomanikud kulutavad aastas sarnaselt RMKga sadu tuhandeid eurosid metsa veetud prügi koristamisele.

«Seadus on omanikele peale surunud hulga keskkonnateenuseid, nende hulgas ka prügi koristamise, kui aasta jooksul pole saastaja selgunud. Tegelikkuses on see selgelt ühiskonna probleem ning selle vastutuse peaks võtma omavalitsus,» rääkis ta.

Tagasi üles