/nginx/o/2017/07/03/6850845t1hf9dc.jpg)
Kui tantsu- ja laulupeolistele teevad peonädalal sageli muret päike ja villid, siis tänavu tõi hallivõitu ilm nii paljugi kasu, et päikesest tingitud terviseprobleeme õnneks ei esinenud, see-eest kulus villiplaastreid jätkuvalt palju ning sedakorda olid levinud ka hüppeliigese probleemid.
«Palju pöörduti meditsiinipunktidesse seoses villidega, sest tantsijad ja lauljad liiguvad väga palju ja villid on kerged tekkima. Kuid sel aastal jäid silma ka hüppeliigeste probleemid, mis olid tingitud ilmselt libedusest,» ütles kuuendat aastat laulupeo meditsiiniteenistuse juhina töötav Erik Vellermann.
Tema sõnul vajavad tavaliselt esinejad pealtvaatajatest rohkem meedikute abi ja nii oli ka seekord. Palju pöörduti meedikute poole ka kehvast ilmast tingitud külmetuste tõttu, kuid olukord oli võrreldes eelmiste kordadega siiski võrdlemisi rahulik ja õnneks väga tõsiseid terviseprobleeme kellelgi ei olnud. «Varem on üksikuid juhtumeid ette tulnud, kus kellegi seisund on raske, kuid seekord ilm soosis: kuumarabandust ei saadud ja kroonilised haigused välja ei löönud,» lisas Vellermann.
Varasemaid laulupidusid on peetud ka väga kuumade ilmade ajal, kuid kuumus ja laulukaare all seisev õhk muudab laulmise keeruliseks ja ette võib tulla minestamisi.
Äsja lõppenud peonädalal pöörduti meditsiinitöötajate poole kokku 3700 korral, ent pöördumiseks loetakse ka näiteks villiplaastri küsimist. Möödunud tantsu- ja laulupeo ajal kolm aastat tagasi oli pöördumisi kokku umbes 6600.
Vellermanni sõnul vaadati sel korral 11 last ka kiirabi poolt üle, kuid pikemalt haiglasse ei jäänud neist keegi. Enamasti oli lastel tervis kehv, sest nad olid külma saanud.
Tantsupeo harjutusväljakutel, Kalevi staadionil ja lauluväljakul käisid ringi kollastes vestides esmaabiosutajad, keda oli kokku umbes 230. Kalevi staadionil ja lauluväljakul oli mitu esmaabipunkti, välihaiglat, kiirabiautot ja esmaabipatrulli.