Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eestil polnud kaks päeva ühtegi päästekopterit

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
PPA lennusalga helikopter. | FOTO: Mihkel Maripuu

Sel teisipäeval ja kolmapäeval polnud Eestil teenistuses mitte ühtegi päästekopterit, millega päästa näiteks merehädas inimesi või transportida kriitilises seisundis haigeid kõrgema etapi haiglatesse. Kolme kopteriga pidevalt tehniliste hoolduste vahel laveeriva politsei- ja piirivalveameti (PPA) hinnangul aitaks selliseid olukordi vältida veel ühe kopteri soetamine.

Eelmisel nädalal näiteks tuli Eesti vetes liikunud ristluslaevalt Seven Seas Explorer kutse, et kiiresti on vaja haiglasse toimetada terviserikkega inimene. Sellele oleks pidanud reageerima PPA lennusalga kopter koos meeskonnaga, et inimene laevalt üles tõsta ja Eesti haiglasse ära tuua. Meil polnud aga võimalik seda teha ning nii tuli Eestil abi paluda Soomelt, mille päästekopter päästis inimese elu.

Olukordi, mil kõik kolm Eesti päästekopterit on olnud hoolduses või samal ajal teist ülesannet täitmas, on ette tulnud teisigi. Üks Eesti kopterivõimekuse piinlikumaid seiku pärineb 2011. aastast, mil Pakri poolsaare lähedal kõigest paarikümne meetri kaugusel rannikust sõitis madalikule kalalaev Baltic. Kuna ilm oli kehv ning õnnetus juhtus pankranniku lähistel, läks inimeste päästmiseks kindlasti vaja just kopterit. Ka toona polnud meil võimalik kalureid ise päästa ning taas tulid appi soomlased.

Selgi nädalal tekkis kahel päeval samalaadne olukord, kus PPA lennusalgal polnud võimalik teha ühtegi lendu, sest kaks kopterit olid korralises hoolduses ning kolmandalgi oli tehniline rike. See tähendab, et näiteks kriitilises seisundis haiged Eesti suurematelt ja väiksematelt saartelt oleks tulnud mandrile suurhaiglatesse ära tuua merdpidi, mis venitab veoaja oluliselt pikemaks.

«Inimelude päästmiseks ja kiirabiks mõeldud lende kahjuks neil päevadel pole,» tunnistas PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna ning lisas, et kopteriteta hetki on viimase kuue aasta jooksul olnud alla saja tunni. Siiski on olukord keeruline ka siis, kui teenistuses on üks kopter, sest vajadus on oluliselt suurem, kui see suudab üksinda ära teenindada.

Kuigi lennusalga kõige olulisem ülesanne ongi inimelusid päästa, on neil ka rohkelt muid kohustusi. Näiteks NATO õhuturbemissioonil olevate pilootide otsimine ja päästmine (search and rescue ehk SAR – J. V.). See tähendab, et kui nad tõusevad oma hävitajaga õhku ning peaksid sealt mingil põhjusel katapulteeruma, tuleb söösta PPA kopteritega meeskonda päästma.

Kui ei ole võimalik SARi teha, on missioonil olevatel pilootidel õigus õhkutõusust keelduda. Seni on meid välja aidanud Soome ja Läti, keda on kopterite puudumisest enne teavitatud.

Samamoodi on kopterit vaja politsei eriüksusel K-komandol nii reaalsetes olukordades kui ka õppustel. Nende eripäraks on ka see, et vaja läheb kaht kopterit, sest ühele ei mahu üksus ära. Selliseid lende on lennusalk saanud teha soovitust märksa vähem. «Praegu katame sotsiaalministeeriumi vajadused ära sisuliselt enda arvelt,» selgitas lennusalga juht Kalmer Sütt.

Samuti on vaja teha lende piiripatrulliks, milleks kolmas kopter tegelikult ostetigi. Samuti soovib pealtpoolt pilvi Eestist ülevaadet saada keskkonnaamet.

Olukorda aitaks Pärkna sõnul parandada ühe lisakopteri soetamine, millele lisanduksid ka kaks meeskonda ja tehnikud, kes peavad kopteri tehnilist seisundit iga päev kontrollima. «Me näeme, et kui meil oleks neli masinat ja ka meeskonnad, siis suudaksime ööpäev läbi kaht kopterit üleval hoida,» selgitas Pärkna.

Lisakopter on aga kallis. Pärkna sõnul maksaks see ligikaudu 22 miljonit eurot, millele lisanduks iga aasta 800 000 eurot teenindava personali palkadeks. «Selge see, et Eesti riik ei ole nii rikas, et osta vaid ühe funktsiooniga kopter. Ministeeriumitel oleks mõistlik siin seljad kokku panna ja see võimekus leida,» lausus Pärkna ning lisas, et lennusalga võimekuse taha asi kindlasti ei jääks.

Kui näiteks siseministeeriumi haldusalas on ka PPA ise huvitatud neljanda kopteri soetamisest, siis sotsiaalministeeriumi haldusalas on kõige suurem vajadus haiglatel. Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti ja juhatuse liikme Andrus Remmelga sõnul peab meditsiiniotstarbeline päästekopter olema ööpäev läbi stardivalmis.

«Selle reaalne vajadus on tegelikult juba praegu mitu korda suurem, sest paljud maakonnahaiglatest muidu reanimobiiliga veetavad patsiendid jõuaksid helikopteriga palju kiiremini vajaliku abini,» sõnas Remmelgas. «Aeg on aga patsiendi ellujäämise, tüsistuste vältimise ja hilisema taastumise seisukohalt ülioluline,» lisas ta.

Remmelga sõnul on helikopteri puudumisel saartelt patsiente ära toodud parvlaevu ja paate kasutades. «Oleme öösel saanud näiteks tänu laevafirma vastutulekule liikuma ka Hiiumaa ja mandri vahelise praami,» näitlikustas ta kriitilisemaid hetki.

Seda, et lisakopter oleks hea, tunnistavad kõik, ent rahakotiraudu see avada ei pruugi. «Sotsiaalministeerium on seisukohal, et püsivas valmisolekus ja kiirelt reageeriv kopteriteenus on Eesti inimeste turvalisuse tagamiseks oluline ning PPA peab suutma tagada teenuse järjepidevuse ja kättesaadavuse,» sõnas sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Kristin Rammuse sõnul peaks meditsiinilendudeks mõeldud kopteri soetamiseks vajaliku rahastamistaotluse esitama siiski sotsiaalministeerium ning PPA oleks valmis korraldama selle lendamist. «Praegu on vara hinnata, kas ja kelle eelarvest vastavasisulised kulud lähitulevikus leitakse või mitte,» sõnas Rammus ning lisas, et teiste ministeeriumitega koos kaardistatakse õhusõidukite vajadusi, et siis valmistada ette memorandum valitsusele neljanda kopteri võimalikuks ostuks.

Tagasi üles