Pärast seda, kui eelmisel aastal lõppes uute liikmesriikide eeliskohtlemine, on Eestist pärit inimestel üha raskem personalivaliku konkurssidel Euroopa Liidu ametitesse pääseda.
Eesti inimesi ei saada ELi ametitesse kandideerimisel edu
19. aprill 2011, 23:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni aastani 2010 kehtis Eestile ja teistele 2004. aastal liitunud Euroopa Liidu riikidele üleminekuperiood, kus konkursse tehti sageli ainult neist riikidest pärit inimestele, et soodustada nende värbamist, kuid eelmisest aastast see olukord muutus, vahendab ERR Uudised.
Sellest ajast alates tuleb eestlastel konkurssidel kandideerida võrdsetel alustel kõigi 27 liikmesriigi kandidaatidega.
«Eelmine aasta osales konkursil 279 Eestist pärit inimest, aga keegi ei läbinud konkurssi,» nentis personaliasjade nõunik Eesti esinduses Euroopa Liidus Mailis Pukonen, kuid lisas, et tänavu aitab kandideerijaid nõu ja ettevalmistavate kursustega ka riik.
Mullusel konkursil teise vooru pääsenud Mihkel Allik tunnistas, et valmistus konkursiks mitu kuud, ent lisas, et erialased teadmised moodustavad vaid kolmandiku sellest, mida kandidaadilt oodatakse.