Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõuniku Martin Jaško sõnul oleks väga tänuväärne, kui väärinfot paljastav organisatsioon ka Eestis tekiks, kuid pole kindel, kas see nii väikesel turul ära tasuks.
Valitsuse kommunikatsiooni nõunik: väärinfo paljastamine on suur ühispingutus (5)
20. september 2017, 18:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaško ütles, et Eestiga meelevaldselt seotud kataloonlase Twitteri konto puhul suheldi Maldito Bulo nimelise valeinfo vastu võitleva algatusega Hispaanias. «Tihti on sellised organisatsioonid kohalikus inforuumis operatiivsemad ja tulemuslikumad. Ka antud juhul kadus libakonto kiiresti pärast valitsuse kommunikatsioonibüroo kommentaari,» ütles Jaško.
Tema sõnul on mitmetes riikides loodud organisatsioone, mille peamiseks ülesandeks on paljastada väärinfot ning tõkestada selle levikut. Jaško ütles, et oleks väga tänuväärne, kui taoline organisatsioon ka Eestis tekiks. «Ei saa öelda, et Eestis väärinfot ei esitata, aga kas meie turg on nii suur, et selline ettevõtmine suudab end üleval pidada, on iseküsimus,“ rääkis Jaško.
«Osaliselt täidab praegu seda ülesannet vabatahtlike poolt ülalpeetav Propastop, mis lisaks propagandale ka väärinfot paljastab,» ütles Jaško ja lisas, et oluline roll on ka meediaväljaannetel. «Näiteks Postimees kajastas seda Itaalia fotograafilugu ja katalaaniteemalist twitteri postitust suurepäraselt, ütles Jaško.
«Tähtis on meedias ilmunud faktivead kiiresti tuvastada ja algallikaga, kus uudis avaldati, koheselt ühendust võtta. Praktikas tähendab see kommunikatsioonitöötaja kõnet või e-kirja meediaväljaande toimetajale,» ütles Jaško. Tema sõnul on ajakirjanduseetikast lugupidavad toimetused selliste tähelepanujuhtimiste eest tänulikud ning korrigeerivad juba ilmunud lugu.
«Juhul, kui jätta olulise mõjuga väärinfo tähelepanuta, hakkab see elama oma elu, millele ikka ja jälle aja möödudes viitama hakatakse,» ütles ta.
Välisriikides on Jaško sõnul abiks Eesti diplomaadid, kellel on head sidemed kohalike meediaväljaannetega. «Mainitud Kataloonia juhtumi puhul oli selguse saamisel abiks ka Eesti saatkond Hispaanias,» ütles Jaško.
Jaško sõnul võib valitsusasutuse ebaproportsionaalne reageering kaasa tuua libauudise võimenduse. «Tähelepanelik tuleb olla võltslugudega, mille autor soovib teadlikult riigile kahju tekitada ning tema kavatsus on tuvastatav,» ütles Jaško.
Jaško ütles, et libauudiste ümberlükkamine on alati reaktiive tegevus, kuid parim viis ühiskonnas valede vastu võitlemiseks on proaktiivne ennetustöö. «Tuleb tõsta teadlikust väärinfo levitamise viisidest ja oskust uudiseid allikakriitiliselt lugeda,» ütles ta.
«Meie riigiasutustel on väga hea pilt Eesti meedias avaldatust ning suuremate rahvusvaheliste kanalite kajastusest,» ütles Jaško. Eesti kohta avaldatud väärinfo tuvastatakse Jaško sõnul seal suhteliselt kiiresti ja sellele reageeritakse.
Et ka meediaseire automatiseerimisel nõuab valeinfo tuvastamine hinnangute andmist, on Jaško sõnul suurimaks väljakutseks väiksemad kanalid ja sotsiaalmeedia.
«Eks selle väärinfo paljastamine on üks suur ühispingutus,» ütles valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Martin Jaško.