Keskkonnaregistri veekogude nimistust kadus 11. aprillil mitu tuhat veekogu, nüüd on eksitus avastatud ning registriandmed taastatakse uuesti kiiremas korras.
Keskkonnaregistrist kadus ajutiselt üle 4600 veekogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve saadetud kirja, milles ta palub keskkonnateabe keskusel kontrollida kõikide veekogude nimistusse tehtud registrikannete õiguspärasust ja kustutada ebaõiged kanded, kadus 11. aprillil veekogude nimistust 4641 veekogu: järve, oja, allikat, laugast ja peakraavi, kirjutas tänane Maaleht.
«Keskkonnaregistrist ei ole midagi kustutatud, registris muudeti 4641 veekogu andmed mitte-kättesaadavaks,» rõhutas keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juht Pavel Ivanov Postimees.ee’le. Kokku on tema sõnul keskkonnaregistri veekogude nimistus üle 6000 kande.
«Keskkonnaminister Keit Pentus on andnud vastutavatele ametnikele ja registri eest vastutavale asutusele korralduse taastada esimeses järjekorras kõigi veekogude andmete kättesaadavus ning korrastada veekogusid puudutav registriosa kahe nädala jooksul,» lisas ta.
Ivanov lisas, et kanded taastatakse hiljemalt homse päeva jooksul, kuid töö juba käib, nii et mingi osa vahepeal kadunud veekogude andmetest on registris juba taas nähtavad. «Keskkonnaregistris muudeti kandega mitte-kättesaadavaks veekogusid puudutavad andmed. Kustutatud midagi ei ole, kande tagasi pööramisega hetkel tegeletakse.»
Põhjendusena, miks selline samm tehti, märkis Ivanov, et keskkonnaministeerium analüüsis veekogude keskkonnaregistrisse kandmise õiguslikke aluseid ning selgus, et paljud veekogud ei olnud registrisse kantud õiguslikel alustel. «Keskkonnaministeerium andis 25. märtsil Keskkonnateabe keskusele kui keskkonnaregistri pidajale suunise registrikannete korrastamiseks, sest keskkonnaregistri andmed peavad olema sajaprotsendiliselt usaldusväärsed. Korrastamise käigus oleks tulnud registrist välja arvata tehisveekogud, näiteks veega täitunud karjäärid,» lisas ta.
Ministeerium tunnistas, et tegu on eksitusega, kuid selle eest ei vastuta ministeerium. «Keskkonnaregistri andmete õigsuse eest vastutab eelkõige registripidaja ehk Keskkonnateabe keskus,» sõnas Ivanov.
«Register peab tuginema õiguslikele alustele, selles suunas töö ka jätkub,» lisas Ivanov.
Hoolimata sellest, et praegu ei ole paljusid veekogusid justkui ametlikult registris, ei tähenda see siiski, justkui rannakaitsevöönd nende veekogude ümber praegu ei kehtiks ja maaomanikud võiksid seal praegu uljalt ehitama ja muudmoodi toimetama asuda. «Veeseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud kitsendused veekogu rannal ja kaldal kehtivad sõltumata sellest, kas veekogu on kantud keskkonnaregistrisse või mitte,» kinnitas Ivanov.