/nginx/o/2008/10/21/85476t1hecce.jpg)
Parlamendierakonnad kulutavad tuleval aastal europarlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistele kokku ligi sada miljonit krooni, suurimad kulutajad on ootuspäraselt Reformierakond ja Keskerakond.
Valimised neelavad 100 miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Reformierakond kui Keskerakond plaanivad kahe valimise peale kokku kulutada valijate meelitamiseks kuni 30 miljonit krooni. Samas tunnistavad mõlemad, et sellele summale lisanduvad veel kohapeal tehtavad kulutused.
Viimast põhjusel, et kohalikes omavalitsustes on kõige olulisem kandidaatide suhtlemine valijatega, ning kogu seda tegevust partei peakontorid tõenäoliselt ei finantseeri.
Kõige napimalt plaanib valimised üle elada Rahvaliit, kelle kulutused peaks erakonna kampaaniajuhi Tarvo Sarmeti sõnul piirduma nelja miljoni krooniga ehk summaga, mis erakond saab toetust riigieelarvest. Annetajate väga suurele panusele Rahvaliit tema kinnitusel ei looda.
Sotsiaaldemokraadid, kelle käes on praegu veel pooled Eesti europarlamendi kohtadest, kulutavad kahtedele valimistele kokku kümme miljonit krooni.
Erakonna peasekretäri Randel Läntsi sõnul panevad nad täpsema kampaaniaplaani paika jaanuaris-veebruaris ja siis saab rääkida täpsematest summadest.
Valimiste üleüldistes kulutustes sõltub tema hinnangul palju aga sellest, kas välireklaami tegemine seadustatakse uuesti või mitte. «Meie siiski kindlasti välireklaami tegema ei hakka, isegi kui seda uuesti lubatakse,» märkis ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Margus Tsahkna sõnul ei ole veel teada, milliseks kujunevad tuleval aastal valimistega seotud hinnad, kuid erakonna eelarve peaks jääma pisut väiksemaks kui eelmise aasta riigikogu valimistel. Toona investeeris IRL oma 19 saadikukohta 20 miljonit krooni.
Ka Tsahkna hinnangul sõltub kulutuste üldine suurus kindlasti välireklaami lubatavusest, mis on praegu arutluse all. «Meie oleme siiski igal juhul välireklaami lubamise vastu,» kinnitas ta.
Üldiselt räägivad kõik erakonnad aga sellest, et ajal, kui majandusel ja lihtsal valijal on raske, peaks ka erakonnad olema oma kulutustes varasemast tagasihoidlikumad. «Iga kord loodame, et seekord tuleb valimiskampaania tagasihoidlikum, aga seni ei ole nii veel läinud,» tõdes samas Tsahkna.
Europarlamendi valimised toimuvad tuleval aastal 7. juunil ning selle käigus valitakse Eestist europarlamenti kuus inimest. Kohalike omavalitsuste volikogudesse valitakse liikmed 18. oktoobril.