/nginx/o/2010/12/31/491586t1h2e50.jpg)
Riigikohtu otsused peaksid olema arusaadavas keeles, põhjalikumalt ja läbimõeldumalt motiveeritud, leidis õiguskantsler Indrek Teder.
Teder: riigikohtu otsused peaksid rohkem läbi paistma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu otsuste motivatsioon peab juhtima ühiskonda tervikuna abstraktsemalt, ning seadusandjaid ja täitevvõimu spetsiifilisemalt selles osas, kuidas välistada põhiseadusega vastuolusid edaspidi. Samuti vastama ennetavalt võimalikult suurele osale tekkida võivatele küsimustele, märkis Indrek Teder täna alanud kohtunike foorumil «Ausalt ja avameelselt kohtuvõimust».
«Võib näida paradoksaalne, et kui riigikohus lahendab pikalt ühiskonnas vindunud vaidlusi, mis on otsuse ajaks paljude silmis oma aktuaalsuse kaotanud, elu on edasi läinud, siis otsuse sünni ajaks selle terviktekstile pööratakse vähe tähelepanu,» tõdes Teder. «Samas on inimlikult mõistetav, et piiratud ressursside juures on otsused, mis on sündinud pikema menetluse vältel, põhjalikumalt ja läbimõeldumalt ka motiveeritud – selleks on olnud aega settida.»
«Riigikohus peab aga hindama asjaolu, et tehes tarmukalt otsuseid küsimustes, mis toovad selgust inimeste meelel ja keelel olevates vaidlustes, pöörab kogu ühiskond neile riigikohtu otsustele väärilist tähelepanu, sealt aktiivselt seda lõplikku tõde kogu selle keerukuses otsides, ning lahend peab olema lahendus – arusaadavas keeles ja lahendist johtuvates küsimustes teerada näitav.»
«Usun, et see diskussioon võiks aidata inimestel ka paremini mõista kõrgema kohtuvõimu olemust,» arvas Teder.
Subjektiivsust ei pea varjama
Riigikohtu praktikat analüüsides leidis Teder, et riigikohus ei vii iga kord kaalumismenetlust läbi põhjalikult, ei esita argumente, mis teeksid kohtunike kaalutlused arusaadavaks, avatuks. Ta vaatles viimase paari aasta riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve lahendeid, et analüüsida, kuidas on riigikohus neis lahendites hinnanud põhiõiguse piirangu proportsionaalsust.
«Nimelt taandub põhiseaduslikkuse järelevalve enamasti selle hindamisele, kas põhiõiguse piirang on proportsionaalne või mitte. Inimeste või ettevõtjate jaoks, keda põhiõiguse piirang puudutab, on tegu väga kaaluka otsusega. Et isik riigikohtu otsust, isegi siis kui see avaldab talle negatiivset mõju, sisuliselt austaks ja väärtustaks, on minu hinnangul väga oluline, et riigikohtu otsused ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjades oleksid argumenteeritud ja arusaadavad – sealjuures osas, kuidas riigikohus jõudis järeldusele ühe või teise põhiõiguse piirangu proportsionaalsuses – ebaproportsionaalsuses,» rääkis Teder.
«Kaalumismenetlusel on paratamatult ka subjektiivseid elemente tulenevalt kaalujate maailmavaatest, hinnangutest ja paljust muust. Minu hinnangul ei ole vaja kaalumismenetluse subjektiivsust varjata,» arvas Teder, et mõistlik oleks ka subjektiivsed kaalutlused otsusesse kirja panna, mitte varjata neid formaalsete skeemide taha.
«Igal juhul aga peab riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve otsusest tulenema, millistele argumentidele ja kaalutlustele tuginevalt kohus ühe või teise põhiõiguse piirangu proportsionaalseks või ebaproportsionaalseks tunnistas,» leidis õiguskantsler.
«Selline subjektiivsuse selge ja läbipaistev väljatoomine ja ka põhistamine otsustustes suurendaks võib-olla otsuste etteennustatavust. Samas möönan, et meie õiguskultuuris on kohus rohkem anonüümne otsustaja kui konkreetse kohtuniku otsustus, kohtunike otsustus. Aga tegelikult otsustavad ju konkreetsed inimesed ja inimliku otsustuse saamislugu võiks olla põhistusena otsuses näha, olgu ta siis subjektiivne või segu subjektiivsetest ja objektiivsetest momentidest,» selgitas ta.