Eliitkooli õpilased saavad suurema tõenäosusega Eesti ülikoolidesse sisse ning õpivad seal ka paremini, kuid kuidas see taust nende hilisemat läbilööki elus ennustab, pole meil uuritud, märkis Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi teadur Tarmo Strenze.
Eestis ei ole tehtud korralikku uurimust selle kohta, kas korralikus koolis õppimine aitab kuidagi kaasa ka tema hilisemale elus hakkama saamisele. «Mujal maailmas on uuritud küll, aga seal on olukord teistsugune, nii et ei tea, kas tulemused on Eestile ülekantavad,» oli Strenze ettevaatlik.
«Need uurimused ütlevad üldjoontes, et mingil määral – kuigi mitte väga suurel - on õpilased, kes käinud kõrgema kvaliteediga koolis, edukamad ka oma hilisemas tööelus. Nad saavad parema töökoha ja kõrgema sissetuleku, kui seda kasutada edukuse kriteeriumina,» sõnas ta.
Küll aga on Eesti puhul üsna selge, et eliitkoolis käinud õpilased saavad suurema tõenäosusega ülikooli sisse. «Seda on lihtne selgeks teha, kui vaatame, milline kontingent ülikoolis käib – avalik-õiguslike ülikoolide tudengite hulgas on ebaproportsionaalselt suur hulk eliitkoolide lõpetajaid võrreldes koolilõpetajate arvuga,» sõnas Strenze. Eraülikoolide või rakenduskõrgkoolide kohta see ei kehti.
«Kuna üldiselt arvatakse, et kõrgharidus on mingil määral edukuse võti, siis selles mõttes tõesti kaudselt võib öelda, et eliitkoolis käimine nagu aitaks sellele kaasa,» tõdes teadur.
Strenze on märganud, et eliitkoolide õpilased saavad ka ülikoolis paremaid tulemusi kui tavakooli lõpetajad. «Olen oma õppeainete baasil põlve otsas statistikat teinud ja leidnud, et need, kes on tulnud eliitkoolidest, õpivad ülikoolis paremini kui tavakoolidest tulijad. Nad saavad keskmiselt parema hinde. Kas erinevus on ka statistiliselt oluline, ei ole ma täpselt jälginud,» möönis ta andmete mõningast ebausaldusväärsust.
Kas paremad tulemused tulenevad kõrgemast intelligentsusest või koolist kaasa saanud usinusest ja tööharjumusest, ei osanud teadur vastata, pidades mõlemaid tõenäolisteks.
Kodune taust olulisem kui kool
Strenzele on uurimuste põhjal jäänud mulje et kuni 9. klassini saavad lapsed häid tulemusi koolis pigem seetõttu, et nad pärit parematest kodudest, mitte tänu koolile. «PISA uurimuse põhjal võib öelda, et Eestis saavad põhikooli õpilased eliitkoolis saavad paremaid tulemusi tänu headele kodustele tingimustele, mitte tänu sellele, et kool on hea,» märkis ta.
«Kui aga liigume keskkooli tasandile, tundub vastavat tõele eeldus, et ka kool mängib rolli. Ka eliitkeskkoolide ja tavalise keskkooli õpilaste hinnangud oma koolile on oluliselt erinevad.»
Eliitkoolide all mõistetakse tema sõnul kindlalt viit - Tartus Hugo Treffneri ja Miina Härma gümnaasiumit, Tallinnas Prantsuse lütseumi, Inglise kolledžit ja Reaalkooli. Lisaks väikese vahega ka Tallinna 21. kooli ning Gustav Adolfi gümnaasiumi. «Nende eliitkooliks nimetamine tundub ühiskonnas konsensus olevat, seda toetavad ka gümnaasiumi riigieksami tulemused, kus need viis on kindlalt pingerea eesotsas,» lisas Strenze.