Seaduse järgi on liiklusõnnetusse sattunud jalakäijal õigus nõuda autojuhi kindlustusseltsilt hüvitist isegi siis, kui jalakäija oli ise õnnetuses süüdi. Paljud inimesed aga ei tea seda ja jäävad hüvitisest ilma.
Õnnetusse sattunud jalakäijad jäävad teadmatusest hüvitistest ilma
3. juuni 2011, 00:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel viiel aastal on liiklusõnnetustes viga saanud üle 2000 jalakäija, kellest hukkus 174. Keegi ei tea küll täpset arvu, aga suure tõenäosusega on päris paljud neist jalakäijatest ilma jäänud neile õigusega kuuluvatest liikluskindlustusega määratud hüvitistest ja seda lihtsal põhjusel – nad pole hüvitist küsinud. Inimesed lihtsalt ei tea, et autojuhi liikluskindlustus peab tegelikult hüvitama kahju ka jalakäijale ja seda isegi siis, kui jalakäija oli õnnetuses ise süüdi.
«See loogika tuleb põhimõttest, et vastutab suurema ohu allikas, ja auto on liikluses suurem oht,» selgitab Liikluskindlustuse Fondi kahjukäsitluse koordinaator Toomas Pajo. See tähendab, et nõrgemale osapoolele (jalakäija, jalgrattur) tuleb kahjud hüvitada ka juhul, kui nõrgem ise eksis.
Erandina ei käi siia alla teadlik enesevigastamine, enesetapp või kui jalakäija oli purjus. Tõsi, alkoholijoobe puhul tehakse isegi teatud erandid, kus ka joobes jalakäijal on õigus hüvitisele.
Õpetlik lugu
Ühe õpetliku loo räägib tallinlanna Mari (Postimehele on nimi teada – toim). Nimelt juhtus Mari emaga varakevadel õnnetus – ta jäi auto alla. Mõningast vaidlemist seal oli, kas autojuht ikka sõitis lubatud kiirusega või mitte, aga lõpuks tunnistas ema ennast süüdi – läks vales kohas üle tee.
Olgu sellega kuidas on, ikka juhtub, pealegi olid tollel hetkel prioriteedid teised, sest oli vaja ennast terveks ravida. Läks mööda mõni nädal, kui Mari vanemate ukse taha ilmus emale otsa sõitnud autojuht ja hakkas nõudma kompensatsiooni. Mari ütleb, et vanemad ehmatasid ära ja olidki nõus maksma, oldi ju liiklusõnnetuses ise süüdi.
Selle peale otsustas aga tütar emale-isale appi tulla ja ise asja ajama hakata ning jõudis lõpuks juristide juurde, kelle abiga selgus tõde – asi on vastupidi, hoopis tema emal on õigus hüvitistele, mille autojuhi kindlustusfirma kinni maksma peab.
Keegi ei anna infot
«Nii ta on,» kinnitab ka Maano Saareväli, liiklusasjadega tegelev vandeadvokaat. Saareväli loetleb hulga hüvitisi, millele jalakäijal õigus (ka siis, kui jalakäija ise süüdi): ravikulu, ravimid, ajutine töövõimetuse kompensatsioon, püsiva töövõimetuse kompensatsioon, matusekulud, surmaga lõppenud õnnetuse järel ülalpeetava elatis ning lõpuks ka moraalne ehk mittevaraline kahju.
Mittevaralise kahju hüvitis on küll suhteliselt väike, sotsiaalministri kümne aasta taguse määruse järgi sõltuvalt vigastusest 64–640 eurot. Tõsi, mittevaralist kahju on jalakäijal õigus (ka siis, kui ise õnnetuses süüdi) välja nõuda lisaks kindlustusseltsile ka otse autojuhilt, selle summa suuruse aga otsustab kohus olenevalt konkreetsest juhtumist.
Asjaosalised, kindlustusseltsid ja ka Liikluskindluse Fond tunnistavad, et ilmselt paljud õnnetustesse sattunud jalakäijad tõepoolest ei tea, et neil võiks olla õigus hüvitistele. «Ma usun, et teadlikkus on tõesti madal,» ütleb näiteks If kindlustuse turundusjuht Tambet Asi. Sama tunnistab Maano Saareväli, lisades samas, et ta ei oska isegi suurusjärgu osas hinnata, kui palju võiks olla selliseid, kes on teadmatusest hüvitistest üldse ilma jäänud.
Lisaks teadmatusele on probleemiks info liikumine. Mari, kelle ema eelkirjeldatud protsessi läbi elas, ütleb, et nende puhul ei andnud hüvitise kohta infot ei õnnetust uurinud politseinik ega ka haigla. Haiglatel mingil kujul sellest võimalusest teadmisi on, sest kui neile tuuakse auto alla jäänud jalakäija, siis raviarve saadavad nad kindlustusseltsile.
Toomas Pajo Liikluskindlustuse Fondist arvabki, et asi võiks teoorias välja näha nii, et kui haigla saadab kindlustusseltsile arve, siis kindlustusselts võtab ise õnnetusse sattunuga ühendust ja annab teada, et kannatanul on õigus veel mitmelegi teisele hüvitisele.
«Kindlustusseltsi peale ma siin küll ei loodaks,» muigab selle peale vandeadvokaat Saareväli. Ja eks see nii ka on, kindlustusselts ise ei tule ukse taha raha pakkuma, neil pole seda kohustust. Inimesed peavad ise teadma oma võimalusi.