Korrektne õigusloome on viimasel ajal alla jäänud populistlikule ja fiskaalpoliitilisele survele, leiab sotsiaaldemokraadist õiguskomisjoni liige Andres Anvelt.
Anvelt: õigusloome tuuakse populismile ohvriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellist madalaimat kvaliteeti, mida ma poleks kunagi uskunudki, nägin ma maamaksuseadusega. Ma rõhutan, seaduse idee pole paha, aga kui tuuakse selline toores materjal, siis naeruvääristatakse seadusloomet kui sellist. See ei ole enam seadusloome, vaid populismipoliitika, lihtsalt selleks, et näidata, et me tegime ära,» rääkis Anvelt. Tema hinnangul on riigikogus läbi surutud mitmeid seadusi, mille sisu ja töölehakkamist pole arvestatud.
Anvelti sõnul peaks riigikogu ja erakonnad ise õigusloome kvaliteedi tõstmist tõsiselt võtma. Alles seejärel võib mõjuda väline kriitika, kasvõi hea õigusloome tava näol.
«Erakonnad peaksid oma aktiivsed populistid maha rahustama, et kiiresti tegemise asemel tehtaks seadused korralikult, nii et häbi poleks,» pakkus ta lahenduseks.
«Kui seadusandlikud totrused pannakse mõne üksiku kandidaadi valimisvankrit vedama, see mõjutab vaid konkreetse erakonna mõne üksiku kandidaadi tulemust. Selle nimel küll ei tohiks taolisi nippe kasutada. See tundub mustlasliku pettusena, kus petetakse rahvast tema enda häältega.»
Anvelti sõnul saavad saadikud komisjonides ja Toompea koridorides suheldes aru, et praagiga on hakkama saadud, kuigi kõnepuldist seda kaitstakse.
Neljapäeval riigikohtu esimehe Märt Raski kõne järel riigilõivude teemat kommenteerides heitis Anvelt riigikogule ette liiga fiskaalpoliitilist mõtlemist.
«On reaalselt näha, et minnakse seda teed, mis on odavam, aga tihtipeale see odavus rikub inimeste elementaarseid õigusi ja vabadusi,» osutas ta kriminaalmenetlusseadustiku puudujääkidele.
Anvelt sõnas, et nägi oma lühikese riigikogulasekarjääri jooksul juba kolmandat korda, kuidas tulevad teised riigistruktuurid ja juhivad tähelepanu, et riigikogu on teinud praaki.
«Õiguskantsleri, riigikontrolöri ja riigikohtu esimehe kriitika on väga tõsised märguanded sellele, et seaduste tegemine on muutunud praktilisest vajadusest rohkem populismi relvaks,» sõnas ta ning tunnustas kõrgeid riigiametnikke selle eest, et nood julgevad tulla ja etteheiteid otse riigikogule näkku öelda.
Viimaste aastate kõige totramat seadust Anvelt valida ei suutnud, kuna «häid» kandidaate oli nii mitmeid. Ta nimetas väga tugeva nimega, kuid tegelikkuses mitte toimivat võlakaitseseadust ning maamaksuseadust, mille kogu menetlemine riigikogus oli üles ehitatud nii nagu parlamenti poleks tegelikult üldse vajagi.
«Üks totramaid asju, millest ei saa üle ega ümber, on Tallinna volikogu liikmete arvu muutmine soolise võrdõiguslikkuse seaduse raamides. See oli tipp, mille peaks totruste kooliõpikutesse kirjutama,» rääkis sotsiaaldemokraat. Ta meenutas, et seaduse ainus tulemus oli see, et tookord sai Keskerakond pealinnas läbi aegade tugevaima tulemuse. Maamaksu kaotamisega võib nüüdki esimese käigu teinud Tallinn riigist rohkem võita.
Ministeeriumites toodetud tarbetute seaduste näiteks tõi Anvelt nii pärimisseadus kui ka perekonnaseaduse. «Viimases vist oli üks ülimaid totrusi, et oma lapsele ostetud aktsiaid saan ma näiteks börsi kukkumise korral müüa vaid kohtu loaga. Selleks ajaks kui kohtust tulemuse saan, on kõik see börs juba läinud pankrotti rääkimata sellest firmast,» kirjeldas ta.
Seadusandlike totruste tipphooaeg on Anvelti sõnul valimiseelne periood. Nii peaks ülevaatamisele minema kriminaalmenetlusseadustik, mis võeti vastu eelmise riigikogu koosseisu viimasel töönädalal.
«Kui see seadustik lahti lüüa, siis näiteks kriminaalmenetluse jälitustoimingute jaoks polnud ma keerulisemat teksti näinud. Selleks, et jälitustoimingut teha peaks iga kriminaalpolitseinik võtma endale vist kaks nõunikku, et aru saada, kuidas seda tegema peab,» kirjeldas ta.
Saadiku hinnangul koostati seadustik kiirustades, kuna ametnikele oli antud käsk see lühikese tähtajaga valmis teha ning siis riigikogus enne valimisi kindlasti läbi suruda. Sarnaselt käitutud ka Tallinna linnavolikogus.
«Kui sa oled ikkagi opositsioonis, siis jääb selline mulje tihtipeale, et riigil oleks vaja vähem raha raisata ning lasta lihtsalt võitnud erakond riigikokku ja teised koju saata. Tehakse umbes nii Süürias ja Iraanis, kuid meie seda ju ei taha?» lõpetas Anvelt retoorilise küsimusega.