Eret Tiitineni elus on raha väga tähtsal kohal

Soome mõistes füüsilisest isikust ettevõtja kahest alluvast üks on eestlane ja teine soomlane. Temagi Soome-loost leiab aja, mil tuli vabaneda joodikust mehest, et eluga edasi minna.

Tiitinen ei kaunista oma väärtushinnanguid ilukõnedega, vaid ütleb otse välja, et tahab hästi elada. «Mina leian, et inimene on ikka ise oma õnne sepp,» räägib ta. «Peavad olema ambitsioonid ja teadmine, kuhu pürgida. Minul on kogu aeg olnud selline eesmärk, et tahan head elu. Olen selle nimeks kõigeks valmis.»

Mis peitub koore all?
Hea elu on Tiitineni jaoks turvaline kodu, pere ja lapsed. «Aga raha ma ka mainimata ei jäta. Tahan muretut elu, et oleks raha ja et ma ei peaks poes mõtlema, kas saan endale midagi lubada või mitte,» ütleb ta. «Minu jaoks on raha elus väga tähtsal kohal.»

Tiitinen tunnistab siiski, et raha ei tee veel iseenesest õnnelikuks. Ja kes loo lõpuni loeb, näeb selle pealtnäha kõvakoorelise pragmaatiku taga ka üsna teistsugust inimest.

Vändrast pärit Tiitinenil on kaks last, üheksa-aastane Da­niel ja viiene Taika. Nad elavad Piek­sämäki linnas Naarajärvil oma majas, mille aianurgas on väike kartulipeenar.

Ka paljud soomlased kasvatavad muide kartuleid, aga erinevalt eestlastest ei vaeva nad ennast vähemasti Tiitineni jutu järgi rohimisega. «Umbrohu seest otsitakse seda, millel õnnestus üles kasvada,» muigab ta.

Soome sattus Tiitinen koos sõbrannaga maasikaid korjama. «Tutvusin ühes Kuopio tantsusaalis oma eksmehega,» räägib ta. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist füsioteraapia erialal tuligi ta Soome. «Soome tulemine ei olnud mingi eesmärk omaette,» lisab Tiitinen. «Olen käinud varem ka Rootsis tööl, aga ega ma sinna jäänud.»

Tiitinen tunnistab: ta oli lihtsalt selles eas, et tahtis midagi püsivat, ja mis see muu ikk­a on kui pere ja kodu. «See mees sattus olema minu jaoks õigel ajal ja õiges kohas,» räägib ta. Aga juba 2001. aastal Soome elama asudes küsis Tiitinen endalt, kas see ongi armastus.

Tiitinen sai küll kohe Pieksämäki arstikeskuse juures erialast tööd, aga peaasjalikult asendajana. «Puudus piisav kindlus, sest töölepingud olid kõige rohkem kuupikkused,» räägib ta. Tiitinen õppis Eestis ka meditsiiniõeks ja tegutses siinses vanadekodus vahepeal hooldajana. «Tööta olen olnud kokku vast selle aja, kui hoidsin lapsi,» tõdeb ta.

2006. aastal pani Tiitinen käima oma ettevõtmise Kuntopalvelut Eret Tiitinen. Esimesena selles piirkonnas hakkas just Tiitinen pakkuma inimestele füsioteraapiat nende kodus. Nüüd on tal Naarajärvil ka oma vastuvõturuumid.

2008. aastal ostis Tiitinen ära senise konkurendi Naarajärven Fysikaalinen Hoitola. «Ostsin sisuliselt selle firma nime ja maine,» räägib ta. «Jõudsin vast pool aastat töötada ja siis vaatasin, et ei saa enam üksi hakkama.

Praegugi paistab, et pean hakkama sügisel veel üht inimest otsima.»
Tiitinen on palganud lisaks soomlasest füsioterapeudile eestlannast koristaja ja osutab kundedele ka koristusteenust. Laienemisplaane mõlgutav Tiitinen rihib juba koduõenduse valdkonda ja ütleb, et võtaks Eestist kas või kohe tööle soome keelt oskava meditsiiniõe.

Kui inimene saab näiteks arsti otsuse, et tal on kaelalihased pinges, maksab Soome riik osa tema füsioteraapia kuludest kinni. Kliente jagub lastest vanuriteni. Sõjaveteranidele maksab riik täielikult kinni 30 füsioteraapiaseanssi aastas ja ka see on üks Tiitineni sissetulekuallikatest.

Pieksämäkil elab Tiitineni hinnangul juba oma poolsada eestlast ja ta teab lähiümbrusest teisigi eesti väikeettevõtjaid. Tema sõnul pole eestlastel siinkandis midagi häbeneda ja soomlased suhtuvad neisse hästi.

Pole kahtlustki, et need eestlased ei tulnud Soome sotsiaalabi järele, vaid tegutsema. Eestlaste keskmine töötusmäär on Soomes kindlasti väiksem kui soomlastel endil.

Seletan Tiitinenile, kuidas Eestis saab ettevõtet internetis registreerida, pidada ametiasutustega digiallkirjastatud kirjavahetust ja allkirjastada digitaalselt majandusaasta aruandeid. Tiitinen tunnistab, et tavakodanikele ja ettevõtjatele suunatud IT-teenuste vallas on põhjanaabritel arenguruumi.

«Siin liiguvad paberid posti kaudu ja pole ka sellist ID-kaar­ti nagu Eestis.»
Soome maksusüsteem pole aga sugugi ühtlaselt kõrge määraga. Nii näiteks on Tiitineni terviseteenustele Soomes nullprotsendiline tulumaksumäär.

Soome maksud kuluvad Tiitineni hinnangul aga kohati üsna kummalisel moel.
«Ma ei pea õigeks, et siin on nii suur töötu abiraha,» räägib ta. «Ma ei saa aru, miks saavad siinsed alkohoolikud kõik maailma abid – tööl nad ei käi, neile makstakse töötu abiraha ja sotsiaalhoolekanne maksab kinni igapäevase toidu.» Vähe sellest, neile antakse ka korter.

Mure Eesti pärast
Teisalt peab Tiitinen Soomet turvaliseks kohaks, kus saab oma töö eest väärilist palka. Asi pole ju lõppkokkuvõttes selles, et Soomes makstakse palju, vaid hoopis selles, et Eestis makstakse vähe. «Eestis on kurb see, et inimene teeb tööd, aga ei saa väärilist palka,» tõdeb Tiitinen.

Ehkki Tiitinen võtaks ka ise eestlasi meelsasti tööle, on ta Eesti pärast mures. «Kui kõik tulevad siia Soome tööle, siis ei saa Eesti ju kunagi rikkaks,» lausub ta. «Kui ma võtan siia edaspidi eestlasi tööle, registreerin firma Eestisse.»

Naine soovib, et Soomes töötava eestlase maksud laekuks ikka Eestisse. «Ma ei pea õigeks maksta Soomele makse Eestist tööle võetud inimese eest,» selgitab ta. «Olen ikkagi eestlane ja oma rahvust ma kindlasti Soome kodakondsuse vastu ei vaheta.»

Lastele eesti keele õpetamine või õigemini õpetamata jätmine on teema, mis ajab marru paljud Postimehe Soome-sarja lugejad. Tiitinengi räägib lastega soome keeles, aga sellel on hoopis teised põhjused.

«Mees ei lubanud mul lastega eesti keeles rääkida, sest ta tundis siis, et asub väljaspool peret,» tõdeb Tiitinen. «Ta oli kitsa silmaringiga inimene, kes ei saanud aru, et on hea osata teisi keeli.»
Pealegi kartsid mehe vanemad, et kui ema räägib lastega eesti keelt, siis ei õpi nad soome keelt ära.

Praegu Tiitinen kahetseb oma toonast allaheitlikkust. «Sel suvel oli õde perega Eestist siin ja tütre eesti keel arenes väga hästi. Ta saab keelest aru ja oskab paljusid sõnu,» nendib ta.