Värske seadusemuudatus annab kultuuriminister Laine Jänesele õiguse muuta kas laiemaks või kitsamaks muinsuskaitse all olevate hoonete ja muude objektide kaitsevööndi ulatust. Veel kehtiv seadusesäte määratleb kaitsevööndi 50 meetriga.
Jänes sai rohkem muinsuskaitsevõimu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministri tulevased otsused hakkavad ennekõike mõjutama ehitustegevust mälestiste lähistel, aga ka omanike kohustusi. Lisaks annab läinud neljapäeval riigikogus kinnitatud seadus muinsuskaitseametnikele loa koostada muinsuskaitse eritingimused, mille põhjal valmib mälestise või kaitsevööndis paikneva ehitise restaureerimise projekt. Praegu tohivad eritingimusi koostada vaid muinsuskaitseametilt tegevusloa saanud spetsialistid.
Kultuurikomisjonis peetud arutelude ajal leidis reformierakondlane Helmer Jõgi, et parandused võivad peita endas teatud korruptsiooniohtu ja tekitada ka segadust. Jänes kinnitas parlamendile, et minister ei otsusta kaitsevööndi piiride muutmist ainuisikuliselt, vaid lähtub ekspertarvamustest ja muinsuskaitse nõukogu ettepanekutest.
Vaja põhimõttelisi muutusi
«On palju mälestisi, mille puhul on 50-meetrine vöönd põhjendamatult suur – näiteks ohvrikivid. On aga ka mälestisi, kus 50 meetrit on ilmselt vähe. Seetõttu on paljudes paikades rikutud mälestiste vaadeldavust,» põhjendas minister. Kahju, kui põllu peal olnud mälestisele ehitatakse 50 meetri raadiuses ümber pappmajadest elamurajoon, lisas Jänes.
Keskerakondlase Aadu Musta sõnul tuleb usaldada riiki ja tema ametnikke, ka ei tähenda uued reeglid tingimata kaitsevööndi suurendamist. «Praegu ei tohi lammas ohvrikivi ümbert isegi rohtu näksida, aga tegelikult on hea, kui ta seda teeb – kivi paistab siis heina seest paremini välja,» rääkis ta.
Nii tema kui sots Mark Soosaar panevad suured lootused uue aasta alul valmivale seadustepaketile. «Muinsuskaitse vajab põhimõttelisi muudatusi. Omanikele tuleb anda suuremaid õigusi ja enam riigi tuge,» sõnas Soosaar.
500 ohus mälestist
Riigikohtu audit andis juba üle-eelmisel aastal teada 500 avariilisest mälestisest, mille olukord halveneb üha süveneva rahanappuse tõttu veelgi – tuleval aastal kahaneb muinsuskaitseameti eelarve tänavusega võrreldes ligi kolmandiku võrra ehk 54 miljonilt 36,4 miljonile kroonile. «Kardan, et pooled neist mälestistest ei ela seda talve üle. Suurte maanteede ääres varisevad riikliku kaitse all olevad ehitised kokku,» lausus Soosaar.
Ainuüksi Pärnu- ja Läänemaal on tema sõnul kümneid ohus olevaid kõrtse, kivisildu, tuulikuid ja rehielamuid, millele ei jagu isegi konserveerimisraha. Murelapsed on näiteks Pärnu-Tartu maantee ääres olev Voltveti kõrts ja Läänemaal Kullamaa lähistel olev Jõgeva kõrts, mis mõlemad jõudsalt lagunevad.
Harjumaa muinsuskaitseinspektor Ly Rentel tõi oma maakonnast nii häid kui halbu näiteid. Positiivsena tõi ta välja Harju-Jaani kiriku, Anija mõisa ja Aegviidu raudteejaama restaureerimise. Viimase puhul teevad edukalt koostööd vald, riik ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Praegu on näiteks käsil taastamistööd Kuusalu kirikus, mille põranda alt tulid välja keskaegsed müürid ja rootsiaegsed mündid. Siin ajavad ühist asja vald ja kogudus.
Renteli sõnul on Harjumaal väga halvas seisus Tuhala kabel, Kose-Uuemõisa kabel ning mitmed mõisad. Rentel valutab eriti südant praegu müügis oleva Kolga mõisa pärast. «See mõis januneb nii hea omaniku kui raha järele. Kahjuks ei lase praegune omanik hinnas alla,» rääkis Rentel. Mõis, mis vajaks sadade miljonite kroonideni küündivat rahasüsti, kuulub praegu Stenbocki perekonna fondile.