Täna tutvustatud sotsiaalministeeriumi analüüs näitas, et enamik inimesi peab vaba kooselu abieluga sarnaseks ning paljud eeldavad ka, et riik kaitseb kooselu nagu abielugi.
Inimesed peavad vaba kooselu abieluga võrdseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjest enam paare elab koos, ilma et abiellutaks ning enamik lastest sünnib Eestis vabast kooselust, selgus uuringust, mille raames küsitleti 1500 Eesti elanikku.
Kui 1989. aastal sündis Eestis abielust 75 protsenti lastest, siis 2007. aastal vaid 42 protsenti. Vabades kooseludes sündinud laste protsentuaalne arv on koguni Euroopa Liidu kõrgeim, tõid sotsiaalministeeriumi esindajad välja.
«Vaba kooselu hinnatakse olemuslikult üsna sarnaseks abieluga, seitse inimest kümnest leiab, et vaba kooselu partneril on samad kohustused nii materiaalselt kui moraalselt, samuti on neile samad ootused kui abielu puhul,» rääkis sotsiaalministeeriumi analüütik Andra Reinomägi.
Kui varem oli vaba kooselu pigem nii-öelda prooviabielu, mis eelnes seaduslikule abielule, siis tänaseks on vaba kooselu kujunenud abielu alternatiiviks.
Eesti seadused ei kaitse
Sotsiaalministeeriumi analüütik Liina Järviste lisas, et Eesti seadusandluses käsitletakse vaba kooselu vaid marginaalsetel juhtudel. «Küll aga on paljud teised riigid hakanud üha enam vaba kooselu seadustes tunnistama, sest sellega seonduvad paljud sotsiaalmajanduslikud riskid,» lausus Järviste.
Järviste tõi näiteks riskid eluaseme pärimise ühe partneri surma või vaba kooselu lagunemise puhul, samuti immigratsiooni, lähisuhte vägivalla ning meditsiinilise aspekti - näiteks õnnetusjuhtumi korral haiglasse sattumisel võimaluse oma elukaaslast külastada.