Nooruk jäi ema hooletuse ja «vale» sünnikuupäeva tõttu kodakondsuseta

Lindmetsa õiguslik virvarr algas juba viis aastat tagasi, kui noormees sai 16-aastaseks ning tal läks tarvis passi ja ID-kaarti, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

«Aastal 2006, kui ema läks mulle ID-kaarti ja passi tegema, tuli üllatusena, et kodakondsus- ja migratsiooniamet ei saa seda väljastada. Aga mis põhjusel, sellest ma pole siiamaani aru saanud,» rääkis Sergei.

Tegelikult jäeti poisile kodakondsus väljastamata väga lihtsal põhjusel. Lindmetsa isa on lätlane ja ema määratlemata kodakondsusega. Seega seaduslikult polnudki tal õigust sünnijärgsele kodakondsusele. 21-aastane Sergei elabki nüüd oma kodumaal tähtajalise elamisloa alusel, mis kehtib 2014. aastani.

«Ainuke, mis mulle öeldi, kuidas ma Eesti kodakondsuse saan, on see, kui võtan kaheksaks aastaks tähtajalise elamisloa ja kui selle ära kannan, siis pärast seda saan hakata taotlema Eesti kodakondsust. Muidugi tuleb teha veel ka riiklikud eksamid, eesti keele eksamid,» nentis ta.

Meie riigis elab praegu ligi 100 000 määratlemata kodanikku ehk nn halli passiga inimest. Sergei Lindmetsa ema on üks neist. Aga just poisi emas peitubki selle loo esimene konks. Nimelt oleks ema pidanud oma pojale taotlema elamisluba enne lapse 15-aastaseks saamist. Tema aga seda ei teinud.

Siseministeeriumi osakonnajuhataja Ruth Annus ütles, et Sergei ema taotles küll endale elamisloa 1996. aastal, kuid jättis Sergeile elamisloa taotlemata. Kui Lindmetsa ema oleks pojale elamisloa õigel ajal taotlenud, olnuks poiss Annuse sõnul 16-aastaselt juba Eesti kodanik.

«Tegemist on ikkagi selgelt olukorraga, mis on Sergei ema tegematajätmine,» märkis Annus.

Peab end sada protsenti eestlaseks

Sergei tunnistas, et see võib ema viga olla, ta ise käis aga sel ajal koolis ega teadnud, et selliseid asju tuleb teha. Noormees ei taha end tunda immigrandina oma sünnimaal, seda enam, et ta peab end läbi ja lõhki eestlaseks.

«Mul võib vene aktsent olla juures olla, aga ma ise arvan, et olen sada protsenti eestlane,» kinnitas ta.

Seega võib tekkinud olukorras süüdistada Sergei ema tegematajätmist. Kuid ega siis laps ei pea teadma, millist bürokraatiakadalippu tuleb helgema tuleviku nimel läbi teha. Siinkohal tõttab appi õiguskantsler Indrek Teder, kes asub Lindmetsa poolele.

«Sel juhul ei tohiks laps kannatada, sest Eesti on ühinenud lapseõiguse konventsiooniga ja seal öeldakse sõnaselgelt – lapsel on õigus kodakondsusele. Järelikult kui vanem jätab oma kohustuse täitmata, ei peaks sellest tulenema negatiivset tagajärge lapsele, et ta peab kogu selle pika bürokraatliku menetluse läbi tegema. Ja see ei oleks peale selle veel ka mõistlik,» lausus Teder.

Õiguskantsler astus samal teemal konkreetse sammu juba viis kuud tagasi, kui saatis siseministrile märgukirja, milles kostis just kodakondsuseta laste eest.

«Ega siis laps ei ole vanema omand, ta on iseseisev õigussubjekt. Probleem on ju selles, et ta ei suuda ise oma õigusi teostada ja riik ei saa nii-öelda pöidlakeerutajana kõrvalt vaadata, et kui mingi probleem on, ta ei sekku. Ta peab sekkuma,» on Teder veendunud.

Siseministeeriumi osakonnajuhataja Ruth Annus märkis, et selliste laste puhul on erandeid ette tulnud.

«Nende laste puhul on küll varasemalt ilmnenud, et kui vanem on jätnud talle elamisloa taotlemata ja laps avastab selle, sellisel juhul on vabariigi valitsus tõlgendanud seadust nii, et laps ei pea seda kaheksa aasta Eestis elamise nõuet täitma, kuna see oleks ilmselgelt ebavõrdne kohtlemine võrreldes nende lastega, kelle vanemad käitusid seadusekuulekalt ja taotlesid lapsele elamisloa,» lausus Annus.

Teder: seadust võib tõlgendada inimesele soodsamalt

Et valitsus on otsustanud kodakondsuse seadust tõlgendada nimetatud lastele soodsamalt, siis peaks ka Sergei Lindmetsa olukord olema justkui lahendatud, kuid siit koorub välja selle õiguseepose teine konks.

Eesti kodakondsuse seadus hakkas kehtima 26. veebruaril 1992 ja seadus kehtib üldjuhul ajas edasiulatuvalt. Sergei häda ongi selles, et ta sündis enne seaduse jõustumist ja just sellepärast ei saagi tema suhtes kohaldada soodsamat tõlgendust.

Õiguskantsler Teder ütles sellises situatsioonis on võimalik seadust tõlgendada nii, et see oleks inimesele soodsam. «Kui see ei ole võimalik, siis tuleb seadust mingil kujul muuta, anda talle ka mingi tagasiulatuv jõud,» lausus ta.

Ruth Annuse sõnul on Sergei juhtum esimene omalaadne ja seetõttu peab koos valitsusega sellele tõlgenduse andma.

«Me kindlasti kaalume seda võimalust, et mitte kohaldada ka Sergei-suguste isikute suhtes, kes ilmselgelt mitte enda süül ei ole jäänud sellisesse olukorda, vaid vanemate tegemata jätmise tulemusena, kohaldada ikkagi kõige soodsamat regulatsiooni, mis on võimalik,» lausus ta.

Nüüd ei ole Sergeil tarvis teha muud, kui kirjutada avaldus, et ka teda käsitletaks samaväärselt, kui neid, kes on sündinud pärast seaduse jõustumist. Siseministeerium lubab kohe Lindmetsaga ühendust võtta ja annab lootust, et poisi unistus täieõiguslikuks eestlaseks saamisest õige pea ka täitub.

«Siseministeerium kindlasti kaalub, kas selline tõlgendus on võimalik, ja püüame leida isikule võimalikult soodsa tõlgenduse. Kui valitsus selle heaks kiidab, siis on ka olukord Sergei jaoks lahenenud ja ta saab asuda taotlema Eesti kodakondsust, ilma et ta veel mitu aastat ootaks,» kinnitas Annus.

Sergei ütles, et kodakondsuse saamine teeks talle suurt rõõmu. «Ma tänaks ka seda kodakondsus- ja migratsiooniameti juhatajat isegi, viiksin talle lilli selle eest, kui selline võimalus oleks,» ütles ta.