Ettevõtjad aimavad töövaidluste arvu kasvu

Tööleping Foto: Kanal2

Ehkki uus töölepinguseadus annab õiguse kergemini töötajaid koondada ja neile vähem hüvitist maksta, ei saa ettevõtjad saabuvat vabadust ilmselt muretult nautida.

Kalev Chocolate Factory personalijuht Kärt Kirso, kas ettevõtted hakkavad nüüd meelsamini uusi töötajaid värbama?

Uue seaduse vastuvõtmine ei pane tööandjaid uusi inimesi värbama, see on ikka seotud tööjõuvajadusega. Varem oli palju selgeid reeglid, mida tohib ja ei tohi töösuhetes teha.

Tööandjatele on harjumatu suurem vabadus, aga arvan, et kokkuvõttes on see kasuks. Sest nii saab teha majanduskeskkonnale vastavaid kokkuleppeid, mis samas sobivad mõlemale poolele. Ei tasu unustada, et ka töövõtja saab sellest kasu.

Kuidas mõjutab seadus töötajate kindlustunnet?

Kes hindab turvalisust, kes vabadust. Minu meelest on oluline töötaja panus, kui sellega on kõik korras, siis kindlustunne automaatselt vähenema ei peaks. 

Kas seaduse rakendamisel võib praktikas tekkida ka probleeme?

Kindlasti võib esialgu tulla probleeme. Kuna pooltele on antud palju vabadust asjades kokku leppida, siis kui nad seda ei tee, võib tekkida rohkem töövaidlusi. Alguses pole ka pretsedente, mille alusel ühe või teise kasuks otsustada. Läbirääkimisoskusi on kindlasti vaja lihvida (nii ettevõtjail kui töötajail – toim).

Olulisim muudatus tööandjale on see, et koondamisel saab töötaja hüvitiseks vaid ühe kuu palga. Kui suur kokkuhoid see Kalevi jaoks on?

Saame rääkida sellest, mis on olnud. Aasta alguses koondasime sidusettevõtetest kokku 42 inimest. See oli kollektiivne koondamine, mistõttu pool hüvitisest tasus töötukassa. Neist inimestest enamiku tööstaaž meil oli olnud üle viie ja ka kümne aasta, mis tähendab, et oleksime saanud päris suure summa kokku hoida.

Aga kuidas mõjutab uus seadus Eesti ettevõtete majandusolukorda?

Arvan, et mõjutab positiivselt. Näeme, kui keerukas majanduskeskkond praegu on. Üks viis on kulude, sealhulgas tööjõukulude optimeerimine. Ei ole mõistlik, et töötajate koondamise kulud on nii suured, et ettevõttel tekib pankrotioht. Töötajad vajavad tööandjaid, mistõttu ei tohiks ka töötaja huvi olla ettevõtete vähenemine. Koondamishüvitise vähenemist kompenseerivad teised meetmed, näiteks töötuskindlustushüvitis, mis tasakaalustab tööandja kulusid ja töötaja tulusid. Usun, et uus seadus on suur samm tööturu paindlikumaks muutmise suunas. Riigi tööhõive ja tulubaasi seisukohast on oluline, et koondatu oleks motiveeritud ruttu uut tööd otsima. Seda toetavad riigi pakutavad ümberõppesüsteemid. Uut seadust tuleb vaadata kontekstis teiste meetmetega ja minu meelest moodustab see terviku.