Eesti avaliku teenistuse tippjuhid rõhutasid täna alanud aastakonverentsil, et riigi pakutavad avalikud teenused peavad lähtuma kodanikukesksusest.
Tippjuhid: avalike teenuste arendamise mudel vajab muutmist
20. oktoober 2011, 19:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olulised arengusuunad Eesti jaoks on juhtide hinnangul kliendirühmade tundmaõppimine, selge poliitika ja vastutus ning terviklik, loogiline ja kodanikusõbralik teenusekujundus. Eestis puuduvad nende hinnangul avalike teenuste ühtsed alused ja nende arendamise terviklik poliitika: iga ministeerium ja riigiasutus arendab oma teenuseid suuresti omaette.
Selge vastutuse ja ühtse avalike teenuste arendamise poliitika puudumine süvendab asutusekesksust ega soosi kodanikukeskset teenuste arendamise poliitikat, leiavad tippjuhid. Ka OECD hinnangul ei peegeldu meie kvaliteetne e-riigi infrastruktuur veel kvaliteetsetes avalikes teenustes.
Eesti on avalike teenuste arendamisel rahvusvaheliselt silma paistnud kiire ja tulemusliku IKT kasutamisega avalike teenuste osutamisel. E-teenused ja IKT ongi olnud Eestis üks avalike teenuste arendamise võtmesõnu, kuid meil on üsna ühekülgne teadmine avalike teenuste edulugudest ja kesine arusaam sellest, kuivõrd ebaühtlane võib olla teenuste tase ja kättesaadavus erinevates sektorites, ametkondades ja omavalitsustes.
Avalike teenuste pakkumise kontekst on viimastel aastatel finantskriisi ja arenenud riikide vananeva elanikkonna tõttu oluliselt muutunud. Küsimus pole mitte üksnes rahas, mida napib, vaid ka arusaamas, et traditsioonilistel viisidel ei ole enam võimalik avalikke teenuseid hästi osutada. Ühiskondlikud vajadused on järjest keerukamad ja need muutuvad kiiremini, kui traditsiooniliselt kujundatud teenused järele jõuavad.
Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, vabaduste ja huvide kaitsele. Seega võib avalik teenus olla nii maksude kogumine, karjäärinõustamine, lapsehoid kui ka mõni järelevalvetoiming.
2010. aastal korraldas OECD Eesti valitsemissektori toimivuse analüüsi, mille esialgsed tulemused olid arutelu alus eelmisel tippjuhtide konverentsil «Vähemaga paremini». Käesoleva aasta alguses valminud lõppraporti põhjal tuleb Eestil liikuda ühtsema riigivalitsemise suunas, kasutades maksimaalselt ära piiratud inim- ja finantsressursse, suurendades innovatsioonisuutlikkust ning täiustades riigivalitsemise paindlikkust ja koostööd. OECD raport ja selle ettepanekud on 20. ja 21. oktoobril toimuva Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide konverentsi «Ühtsema valitsemise poole» peateema.