Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus ütles intervjuus Postimehele, et praegu pole enam võimalik looduskaitsemaadega riiki petta.
Kantsler: looduskaitsemaaga petta pole enam võimalik
22. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa elanik Tiit Reinhold kirjutas looduskaitsemaa vahetamise avalduse ligi kümme aastat tagasi. Kuna maid enam ei vahetata, vaid ostetakse tagasi, siis nüüd ootab ta tagasiostetavate maade nimekirjas esimesena oma raha. Kui kaua ta veel ootama peab?
Tema oli esimene, kes sai meilt pärast seadusemuudatust tänavu augustis pakkumise. Kahjuks ta ei ole meie pakutuga nõus. Tegu pole sundvõõrandamisega, me ei saa vägisi temalt osta, kui ta meiega kokku ei lepi. (Keskkonnaministeerium pakkus talle 43 000 krooni hektari metsamaa eest Endla looduskaitsealal.) Aga ostasoovijate nimekirjas on ka inimesi, kes on seal olnud neli-viis aastat. Nemad võivad samuti küsida, et kaua võib?
Kuidas on see võimalik, et üks inimene Järvamaal ootab riigilt vastust kümme aastat, aga mõne teise, näiteks Rein Kilgiga käis maa-ameti peadirektor isiklikult kohtumas, et maatükke pakkuda?
Ma ei oska öelda, kui palju on kohtutud selle inimesega, kes ligi kümme aastat on järjekorras olnud. Ma ei tea ka seda, kui palju on kohtutud teiste avalduse esitanud inimestega. Emotsionaalselt ma saan aru, et see on veider, kui üks inimene on aasta või kaks, aga teine kümme aastat järjekorras. Aga ma ei tea, miks see inimene on nii kaua järjekorras olnud.
Aga korduvalt on tõstatatud kahtlusi, et ka looduskaitsemaade tagasiostu puhul ei suuda keskkonnaministeerium vältida korruptsiooni ega kaitsta riigi huve.
Korruptsiooni vastu on tehtud hulk seadusemuudatusi. Algselt oli vahetamisprotsess seaduses abstraktne, hektar hektari vastu. Siis seadust muudeti, objektiivsemaks on seadus läinud kogu aeg. Praegu on maaostu tingimused väga selged, subjektiivsust pole üldse. Seadusse oli varem sisse kodeeritud, et inimesed saavad sellest erinevalt aru ja seetõttu süüdistavad vastastikku üksteist, et keegi teeb kasulikke või kahjulikke otsuseid.
Riigi tagant varastamine oli seadusse sisse kirjutatud?
Kas vahetusmenetlus ise oli teie meelest varastamine? Vahetus toimus võrdsete väärtuste järgi. Võrdsed väärtused leiab turul ikkagi kinnisvara väärtuse järgi. Kinnisvara edasine saatus sõltub juba planeeringust, see ei ole ju mingi üllatus, et üht asja saab arendada ühel või teisel viisil.
Te kiidate kompromissitult heaks kõik otsused, mida teie eelkäijad on maadevahetustega teinud?
See on meelevaldne järeldus, see eeldaks, et olen nende tegudega tuttav, neid hinnanud ja andnud kestvate kiiduavaldustega seotud hinnangu. Ma ei ole hinnanud maadevahetusi, see ei ole minu ülesanne olnud. See ei peaks ka minu ülesanne olema.
Miks seda looduskaitsemaade vahetamist, eesõigusega ostmist ja tagasiostmist vaja on?
Kui see 1997. aastal seadusse kirjutati, siis oli ilmselt veidi lihtsameelne ettekujutus, et nii saab kompenseerida looduskaitsepiiranguid. Näiteks on teil metsaomanikuna kümme hektarit metsa, aga siis satub sinna loodusteadlane, kes leiab sealt linnupesa, kus elab esimese kaitsekategooria linnuliik.
Nii kui see pesa on registrisse kantud, ei tohi metsaomanik suurema osa aastast isegi enam oma metsa minna. Nii on ta rahast ilma. Enamik inimesi selle üle ei rõõmusta. Maamaksu kompensatsioon on üsna väike. See ei ole ühiskonnavaenulik, kui riik pakub mõningase hüve mõne teise asja kaitsmise nimel.