Tartu Ülikoolis kaitstud Tea Vaini magistritöö «Väärtused eesti ja vene põhikooli õpilaste hinnangute alusel» kohaselt peavad lapsed parimaks võimalikuks asjaks materiaalseid väärtusi ja halvimaks surma.
Lapsed: parim asi on miljoni võit ja halvim surm
6. november 2011, 22:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhikooliõpilased koguvalimi lõikes nimetasid lapsed esmajoones materiaalseid väärtusi (nt «kui ma võidaksin miljoni»), niimoodi arvas 30,4 protsenti vastajatest. Sellele järgnevad haridus (nt «saada hea haridus») (16%), saavutusvajadus (nt «saada hea töö») (14,4%) ja sotsiaalsed väärtused (nt «leida uusi ja uusi sõpru») (11%).
Samuti paluti magistritöö küsitluses mõelda kõige hullemale asjale, mis võib juhtuda. Kõige hullemaks peavad põhikooli õpilased esmajoones surma (28,2% vastajatest), sellele järgnevad õnnetus (nt käeluu murdmine) (21%), pere kaotus (18,2%), akadeemiline läbipõrumine (nt istuma jäämine.) (8,8%), töö kaotus (5%), kodutuks jääda (4,4% ) ja taevasse mitte pääsemist (1,1%).
Kummaski osas rahvuste vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud.
Õpilastelt küsiti ka nende jaoks parima ja halvima asja kohta elus. Parimaks asjaks elus peavad põhikooliõpilased sotsiaalseid väärtusi (32,6%) ja heasoovlikkust (32%).
Esimesel kohale seadsid eestlased sotsiaalsed väärtused (nt sugulased) (37,9%) ja venelased heasoovlikkuse (nt armastus) (32,1%). Teisele kohale vastupidiselt eestlased heasoovlikkuse (nt sõprus) (32%) ja venelased sotsiaalsed väärtused (nt lähedased inimesed) (25,6%).
Kolmandale ja neljandale kohale jäid eestlaste seisukohalt võrdselt võim (rikkaks saada) (8,7%) ning vitaalsed väärtused (nt elu) (8,7%). Venelased paigutasid kolmandale kohale võimu (11,5%) ja neljandale kohale vitaalsed väärtused (5,1%).
Halvimaks asjaks elus peeti turvalisuse puudumist (63,5%), konformsuse puudumist (14,3) ja kõikehaaravuse puudumist (11 %).
Turvalisuse puudumine (nt mul pole isa) oli esikohal 58,3% eestlastest ja 70,5% venelastest (nt pere kaotus).
Teisele kohale paigutasid 20,4% eestlastest konformsuse puudumise (nt ei austata oma vanemaid) ja 10,3% venelastest kõikehaaravuse puudumise (nt kaotada kõik oma sõbrad).
Viimasele kohale paigutasid 11,7% eestlastest kõikehaaravuse puudumise (nt. maailmas on nii palju kurja) ja 6,4% venelastest konformsuse puudumise (nt ebaviisakus).
Statistiliselt oluline erinevus esines konformsuse suhtes, kus eestlased nimetavad halvima asjana elus konformsuse puudumist rohkem kui venelased.
Tea Vaini magistritöö «Väärtused eesti ja vene põhikooli õpilaste hinnangute alusel» eesmärgiks oli võrrelda eesti ja vene rahvusest põhikoolis käivate õpilaste väärtusi nende endi hinnangute alusel.
Uurimuse valimi moodustasid eesti koolides ja vene koolides õppivad põhikooli õpilased vanuses 11-16 aastat. Uurimuses osalesid kaks kooli Ida-Virumaalt ja kaks Jõgevamaalt, kusjuures mõlemas oli üks eesti ja teine vene kool.
Küsitluses osales kokku 201 õpilast (nendest 100 olid poisid ja tüdrukuid oli 101), eesti koolide õpilasi oli 111 ja vene koolist 90. Vastajate hulgast elimineeritud need, kes olid oma rahvuseks märkinud üheaegselt nii eestlane kui ka venelane. Selle tulemusena jäi alles 181 vastajat, kellest 103 olid eestlased ja 78 venelased.
Vastajatest 51,9 protsenti olid tüdrukud ja 48,1 protsenti poisid. Keskmine vanus oli õpilastel 13,03 aastat.