Uuest lastekaitseseadusest on Eestis räägitud varsti juba ligi kümme aastat, nüüd on tänu valitsuses heaks kiidetud laste ja perede arengukavale lõpuks olemas suunised, kuidas edasi tegutseda.
Lastekaitseseaduse uuendamisele näidati rohelist tuld
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Lastekaitse Liit esindaja Käthlin Mikiver meenutas, et liit oli aastatel 2004–2005 kaasatud sotsiaalministeeriumi juhitud lastekaitseseaduse eelnõu koostamisse. Kuid tööversioonist toona kaugemale ei jõutudki.
Praegune arengukava pole sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu sõnul kindlasti mingi bürokraatlik, riiulisse tolmu koguma pandav dokument. «Tegemist on reaalse tööplaaniga, mida asutakse riigi igal tasandil ellu viima,» lubas ta.
Sama loodavad lastekaitseorganisatsioonid. Nii Mikiver kui ka Merlin Sepp Lapse Huvikaitse Kojast rõhutasid, et praegu kehtivat lastekaitseseadust peetakse liialt deklaratiivseks ja see ei anna täpsemaid juhiseid laste kaitsmiseks.
Näiteks on eelmainitud arengukava tööplaani kohaselt kavas uues seaduses reguleerida koostööd lastega tegelevate valdkondade vahel, määratleda täpselt lastekaitsetöötaja igapäevase töö sisu ja korraldus ning lahti kirjutada lastekaitse järelevalvemehhanismid.
Tikerpuu selgituste kohaselt keskendutakse praegu liialt tagajärgedele ning probleemide ennetamisele pole pööratud küllaldast tähelepanu. «Praegune Eesti lastekaitsesüsteem ei ole piisavalt efektiivne,» nentis Tikerpuu.
Üheks olulisemaks ettevõtmiseks on Tikerpuu sõnul laste ja perede regionaalsete nõuandekeskuste rajamine. See tähendab, et senine kahetasandiline süsteem (kohalik omavalitsus ja riik) saaks tuge keeruliste lastekaitsejuhtumite lahendamisel ja teenuste pakkumisel.
Tikerpuu selgituste kohaselt on kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate haldusvõimekus madal. See tähendab, et lapsi ja peresid toetavate teenuste hulk pole piisav ja kvaliteet ei ole tagatud.
Tikerpuu kinnitusel on mitmed riigid läinud üle sellisele süsteemile ning toonud abi ja teenuste korraldamise regionaalsele või riigi tasandile. Eraldi tõstis ta esile Norra, kus niisugust varianti on rakendatud 2004. aastast.
Tikerpuu sõnul tuleb uus lastekaitseseadus esitada valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 2013. aasta lõpus.