Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud elektroonilise hääletamise töörühm esitas komisjonile aruande elektroonilise hääletamise süsteemi edasise arendamise kohta.
Põhiseaduskomisjonile tehti 13 ettepanekut e-valimiste täiustamiseks
24. november 2011, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pool aastat tegutsenud töörühm vaatas läbi OSCE/ODIHR riigikogu valimiste raportis esitatud elektroonilise hääletamise arendamiseks tehtud tähelepanekud, samuti riigikogus esindatud fraktsioonide ja valimiste korraldajate ettepanekud.
1. Teha kindlaks ja avalikustada elektroonilise hääletamise tulemused valimisjaoskonna (elektroonilise valijate nimekirja tingimustes KOV) täpsusega.
2. Võtta valimistel kasutusele elektroonilised valijate nimekirjad. (Viia 2013. aastal kohalikel valimistel mõnes omavalitsuses läbi nimekirjade pilootprojekt, rakendada täismahus elektroonilisi valijate nimekirju 2014. aastal Euroopa Parlamendi valimistel).
3. Võrdsustada valimisjaoskondades toimuva eelhääletamise ja elektroonilise hääletamise ajad ning pärast elektrooniliste valijate nimekirjade rakendamist sätestada eel- ja e-hääletamise ajaks 6. päev kuni 3. päev enne valimispäeva (valimisnädala esmaspäevast neljapäevani).
4. Kaotada piirangud valimisagitatsioonile, mis toimub väljaspool valimisjaoskonda (eelkõige valimispäeval, poliitilise välireklaami teemat ei käsitletud).
5. Tuua seadusesse e-hääletamist korraldava eraldi komisjoni regulatsioon.
6. Soovitada Vabariigi Valimiskomisjonil senisest enam valijate tähelepanu pöörata viiruste- ja pahavara vastaste meetmete kasutamisele.
7. Reguleerida valimisseaduses hetkel sätestatust detailsemalt e-hääl(t)e tühistamise ning e-hääletamise lõpetamise, peatamise ja valijate traditsioonilisel teel hääletama kutsumise regulatsioon (põhjused, ulatus, kord).
8. Reguleerida valimisseaduses võimalus, et elektrooniline hääl on kehtetu (kehtetuse tingimusteks on see, kui valija antud hääl ei sisalda valija ringkonnajärgse kandidaadi registreerimisnumbrit).
9. Sätestada täpsustatult valimisandmete (nii pabersedelid kui elektroonilised hääled ja kandjad) hävitamise nõuded valimisseadustes.
10. Teha riigikogu kantselei valimiste osakonnale ülesandeks ette valmistada ettepanekud valimiseadustes hetkel olemasoleva e-hääletamist puudutava regulatsiooni koondamiseks ja täpsustamiseks.
11. Lisada riigikogu valimise seadusesse volitusnorm Vabariigi Valimiskomisjoni määruse «Elektroonilise hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise kord» vastuvõtmiseks.
12. Sätestada senisest täpsemalt elektroonilise hääletamise auditeerimise kord
13. Sätestada valijale võimalus kontrollida antud elektroonilise hääle jõudmist elektroonilise hääletamise süsteemi ning antud hääle õigsust.
Elektroonilise hääletamise töörühma kuulusid riigikogu liikmed Valdo Randpere (töörühma juht), Jaak Allik, Peeter Laurson ja Priit Toobal, samuti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul, valimiste ekspert prof. Ülle Madise ja Riigikogu Kantselei valimiste osakonna nõunik Priit Vinkel.