Põhiseaduskomisjon võtab ette kobareelnõude menetlemisega seotud probleemid ning kavatseb eristada, mis on kobareelnõu ja mis ei ole, samuti paika panna, kuidas neid õigesti menetleda.
Põhiseaduskomisjon tahab lõpetada vaidluse kobareelnõude üle
24. november 2011, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni esimees Rait Maruste ütles, et kobareelnõudega seotud teema tõusis tegelikult üles juba tükk aega tagasi, seda on kritiseerinud nii president, opositsioon kui ka koalitsioon.
«Mõte on selles, et ei saa kokku panna olemuslikult erinevaid eelnõusid ühte paketti. See tõstatab esiteks põhiseaduslikkuse küsimusi – näiteks president, kes teeb põhiseaduslikkuse järelevalvet, siis kui mõni tükk sellises kobaras on põhiseadusega vastuolus, peab ta kogu rongi seisma panna ega saa vaid seda tükki välja võtta. Nii on ta ühe väikese asja vaidlustamisel sundseisu pandud,» märkis Maruste.
«Teisel puhul on ka opositsioon raskes seisus – näiteks võivad nad osaga paketist nõus olla, osaga aga mitte, siis kuidas peaksid nad hääletama?»
Parlamendis on kobareelnõudega hädas aga ka koalitsioonipoliitikud, sest riigikogus jagatakse eelnõud komisjonidele menetlemiseks valdkondade kaupa. «Kui ühte pakki on pandud väga erinevad valdkonnad, siis on ka komisjonid kunstlikult oma valdkondae menetlusest kõrvale jäänud,» põhjendas Maruste.
Põhiseaduskomisjon soovib arutluse tulemusel saavutada, et järgmisel aastal selliseid probleeme enam poleks või vähemalt oleks neid minimaalselt. «Tahame tõusetunud diskussiooni lõpetada - teha reeglid, kuidas sellistes olukordades talitama peaks,» ütles Maruste.
Ta nõustus, et kui ühe probleemi lahendamisega kaasnevad tehnilisemat tüüpi ümberkorraldused teistes seadustes, pole see probleem. «Aga olemuslikult või tüvina mitut probleemi kokku panna ei ole mõistlik.»
Sel juhul, kui mõnda asja on eraldi raske arutada, tuleb need ka eelnõus kokku panna, kuid siis tuleb leida uued võimalused riigikogus menetlemiseks, näiteks kas panna eelnõule teisest komisjonist kaasettekandja, panna komisjonid eelnõu koos menetlema vms, pakkus Maruste välja.