Tänasel istungil otsustas valitsus heaks kiita muudatused, millega tuuakse karistusseadustikku sisse uued inimkaubandust kriminaliseerivad koosseisud.
Valitsus kiitis heaks inimkaubandust kriminaliseeriva seaduse eelnõu
1. detsember 2011, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul läbis täna valitsuse poolt heaks kiidetud eelnõu ministeeriumites koguni kaks kooskõlastusringi ning oma arvamust avaldasid ka mitmete vabatahtlike organisatsioonide esindajad, mistõttu saab öelda, et tegemist on hästi läbimõeldud ja –arutatud eelnõuga.
Ministri sõnul täiendab valitsuses heaks kiidetud eelnõu karistusseadustikku kolme inimkaubanduse koosseisuga, mis on eristatavad sõltuvalt kannatanu ärakasutamise eesmärgist, ehk inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, orjastamise eesmärgil ja elundi eemaldamise eesmärgil.
«Kui inimkaubanduse eesmärgiks on kannatanu prostitutsioonist või muust seksuaalset ärakasutamist võimaldavast tegevusest kasu saada, on ettenähtud karistused karmimad kui näiteks töö- või võlaorjusesse asetamise eesmärgi korral,» rääkis Michal.
Justiitsministri sõnul karmistab eelnõu karistusmäärasid, muutes nad kohati isegi karmimaks, kui seda nõuab inimkaubanduse direktiiv, tuues näiteks karistuse seksuaalse ärakasutamise või elundi eemaldamise eesmärgiga inimkaubanduse, mille eest on eelnõus ette nähtud vangistus kuni 7 aastani, samas kui direktiiv näeb ette 5 aastat.
Michal rõhutab, et inimkaubanduse koosseisust puudub fraas «tahte vastaselt», mis tähendab, et edaspidi ei vabasta kannatanu nõusolek kurjategijat vastutusest.
«Selline muudatus tähendab seda, et inimkaubanduse eest süüdistuse esitamiseks pole vaja tõendada, et kannatanu ei olnud kuriteo toimepanemisega nõus, välistades sedasi olukorrad, kus süüdistatav tooks kohtus välja mahuka lepingu, millega kannatanu oleks justkui nõustunud enda ekspluateerimisega,» ütles minister.
Michali väitel saab inimkaubanduse vastane võitlus olla edukas, kui selle vastu on koostööd tegev avalik sektor koos erinevate vabaühendustega.
Minister kinnitas, et eelnõu koostamisel on tehtud väga head koostööd sotsiaal-, välis- ja siseministeeriumi, prokuratuuri ning erinevaid vabaühenduste vahel.
«Selleks, et ohustatud inimrühmade jaoks seaduse muudatusest saadav kasu oleks suurem, tuleb õiguskaitseasutuste ja ohvreid esindavate organisatsioonidega jätkuvalt koostööd teha ja ühiseid koolitusi korraldada,» lisas minister.
Eelnõu valmis välisministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium, prokuratuuri, MTÜ Eluliin, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu koostööna.
Koostatud eelnõuga pälvis justiitsministeerium ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna.