Paar kuud tagasi maapostiga Saksamaalt Eestisse saadetud püstol tekitas Eesti Postis arutelu, et tulirelvade liikumine posti teel peaks meil siiski seadusega reguleeritud olema.
Postiettevõte tahab õigust relvadega tegeleda
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
2. detsember 2011, 00:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Posti haldusjuhi Villi Heinsalu sõnul on relvade osakaal postisaadetistes marginaalne. «Keskmiselt kolm relva kahe kuu jooksul.»
Seega pole postiasutusel erilist indu relvade käitlemist süstematiseerida ehk relvakappe osta ja relvadega tegelevatele töötajatele relvalube hankida.
Et 99 protsenti interneti teel ostetud relvadest saabub Eestisse lennupostiga, pole relvade üle piiri liikumine olnud seni suur probleem. Kuna kogu lennupost valgustatakse läbi, saavad postitöötajad pakkide sisu teada, ja kui leitakse relv, kutsutakse Eesti Posti peakontorisse sellele järele politsei, kes siis relva tellinud isikuga hiljem ühendust võtab.
Probleem tekkis augustis, kui postipakkide hulka sattus Eestisse maapostiga jõudnud tulirelv, mida pahaaimamatu postiljon üritas siis adressaadini toimetada. Et paki tellija oli parajasti tööl, jäi saadetis talle üle andmata. Postipaki sisu jäänukski ilmselt avastamata, kui püstoli omanik poleks hakanud tellitud relva ise postiasutusest otsima.
Eesti Posti turvajuhi Mikk Kiivikase sõnul pani see olukord neid mõtlema oma töötajate turvalisuse peale. Alles hiljuti jõudis meediasse uudis, et Rootsis on postipakkides laetud relvad korduvalt lahti läinud. Teoreetiliselt võib samamoodi juhtuda Eestiski. «Kust me teame, et saadetises olnud relv on laadimata ja käitlemiseks igati turvaline?» küsis postifirma turvajuht.
Kiivikase sõnul ongi nad teinud siseministeeriumile ettepaneku, et edaspidi jõuaksid kõik relvasaadetised Eesti Postis füüsiliselt ühte kindlasse kohta – näiteks Tallinnas asuvasse Eesti Posti peakontorisse, kuhu tellija sellele ise järele peaks tulema.
«Samas, seadusekohaselt peaksime justkui paki selle tellijale koju viima. Postiseadus keelab Eestis tulirelvi posti teel riigisiseselt edasi saata, kuid relvaseadus jälle lubab seda teha,» kirjeldas Kiivikas segadust seadustega.
Segaduse lõpetamiseks soovibki Eesti Post siseministeeriumi abi. Viimased kaks kuud on Eesti Post oodanud ministeeriumist oma murele lahendust.
Ministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo sõnul on lahendus viibinud, sest nad on küsinud näiteid samalaadsete olukordade praktilistest lahendustest mujalt riikidest.
«Tuginedes erinevatele praktikatele, soovime luua mudeli, mis tagaks relvade käitlemise turvalisuse ja kontrolli relvade liikumise üle. Euroopa Liidus on näiteks riike, kus postiteenuse osutajad peavad tagama relvade hoiutingimused, aga neil ei pea olema luba relvade käitlemiseks. Ühe võimalusena pakume ka meil samasugust regulatsiooni,» ütles Heinsoo.