Kui üldiselt kiputakse Eestis arvama, et me oleme väga depressiivsed, siis kahe aasta jooksul üle Euroopa tehtud koolilaste uuringu tulemusena selgus, et tegelikult oleme võrdluses teiste Euroopa riikide täiesti keskmised.
Koolilaste vaimse tervise uuring paljastas hulga probleeme
10. detsember 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas selgus uuringust nii mõnigi ehmatav fakt.
Koolilaste vaimset tervist uuriti tosinas Euroopa riigis, teiste seas ka Eestis, kus uuringus osales 19 üldhariduskooli Tallinnast kokku 1038 õpilase, 330 õpetaja ja 203 muu koolitöötajaga.
Lapsed täitsid küsitluse ja nende vastuseid analüüsisid spetsialistid. Muu hulgas selgus, et Eesti lapsed hindavad oma heaolu üsna kõrgelt, see jääb alla vaid Iirimaa laste omale.
Pisut teine on lugu sellega, mis puudutas laste alkoholitarvitamist, suitsetamist ja enesevigastusi, samuti muremõtteid ja tulevikuvaateid. Analüüsides laste vastuseid, jõudsid spetsialistid järeldusele, et depressiooninähud kimbutavad umbes 15 protsenti Eesti kooliõpilasi.
Uuringu ühe läbiviija, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise Ja Suitsidoloogia Instituudi juhi Airi Värniku sõnul ei näe Eesti selle uuringu põhjal Euroopa võrdluses halb välja. «Ainuke asi, milles me tõesti palju kehvemad oleme, on laste alkoholitarvitamine ja mõningal määral ka suitsetamine, mida alustatakse väga varakult,» sõnas ta.
«Me ei räägi ainult sellest, et lapsed on proovinud alkoholi, vaid sellest, et 14–15-aastased on juba probleemsed joojad: kuni kolm drinki ühe tarvitamiskorra ajal,» nentis Värnik.
Selgus, et vähemalt korra elus on end tahtlikult vigastanud 33 protsenti küsitlusele vastanud Eesti õpilastest. Euroopa keskmine on samas 28 protsenti. Enamik enesevigastustest (98 protsenti) ei vajanud meditsiinilist abi.
Värnik selgitas, et enesevigastuse puhul pole tegu küll enesetapusooviga, kuid see väljendab psüühilise seisundi häiret. «Seda juhtub teatud pinge kuhjumise puhul, mis lapsel laheneb siis, kui ta näeb oma verd, tekitab endale valu… kuni järgmise korrani,» kirjeldas ta.
Tõsiselt ehmatavad arvud tulid aga välja küsitluse sellest osast, mis käsitles enesetapumõtteid.
Selgus, et küsitlusele vastamisele eelnenud kahe nädala jooksul oli kaks protsenti uuringus osalenud Eesti kooliõpilastest tundnud, et elu pole elamist väärt – arvestades Eesti valimi suurust, on see 21 last. Euroopas keskmiselt oli sedasama tundunud kolm protsenti vastanud õpilastest.
Eesti õpilastest neli (0,4 protsenti valimist) oli vastamisele eelnenud kahe nädala jooksul kaalunud enesetappu ja viis last oli enda sõnul teinud isegi katse elust lahkuda.
Oma enesetapukatsest, mis ei ole vajanud arstlikku sekkumist, räägitakse pigem sõbrale (ligi pooltel juhtudel) kui vanematele (vaid ca 14 protsendil juhtudest).
«Kõigist uuringutest tuleb välja, et äärmiselt oluline on perekond – lapsed, kes kasvavad kahe bioloogilise vanemaga perekonnas, on palju vähem riskigruppides,» rääkis Värnik.
«Teine lihtne asi, kuidas saame oma laste vaimset seisundit parandada – laskem neil magada,» rõhutab Värnik. 14–15-aastane nooruk peab magama üheksa tundi ööpäevas, ja Värniku sõnul on piisav uni absoluutses korrelatsioonis, kas laps on hea tervise, sealhulgas vaimse tervise juures, reibas, võimeline sportima ja hästi õppima.
Nii näitas uuring, et lastel, kes saavad magada 9–10 tundi ööpäevas, on depressiooniindeks tunduvalt madalam kui nendel, kes magavad 3–4 tundi.
Laste vaimset tervist aitab hoida ka füüsiline koormus. Uuring näitas, et sageli trenni tegevate õpilaste heaolu oli märksa kõrgem. «Kõige paremas seisus on need, kes teevad treeninguid keskmiselt igal teisel päeval,» sõnas Tallinna Ülikooli doktorant, suitsidoloogia instituudi juhatuse liige Peeter Värnik. Seevastu kehamassi indeksi ja depressiivsuse vahel seost ei tuvastatud.