/nginx/o/2009/01/06/113604t1h8ea2.jpg)
Ehkki veeteede amet eitab igasugust vastutust Rohuküla sadamas aastavahetuse eel juhtunud laevaintsidendi eest, oli amet varitsevast ohust teadlik.
Veeteede amet pidi ohust teadlik olema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Hiiumaa praam 29. detsembril Rohuküla sadama äsja süvendatud ja üle mõõdetud alal ootamatult põhja kriipis, väitis veeteede amet, et laev tabas süvendatud ja mõõdistatud alalt napilt välja jäänud valli, mille otsa juhatas laeva omavoliliselt ümber paigutatud poi.
Ameti peadirektor Andrus Maide kinnitas, et sadama süvendaja Victoria Shipping mõõdistas ainult vana muuli kohal süvendatud paarikümnemeetrise küljepikkusega ruudu, kus sügavus vastas nõuetele. Scania riivas põhja süvendusalast aga mõni meeter eemal, kuhu süvendaja oli kuhjanud kõrge valli.
Kaptenite ühisavaldus
Ehkki ohutu laevasõidu eest vastutav amet kinnitas nii mõõdistuste kavandi kui ka tulemused, mille alusel lubati Hiiumaa praamid liinile, ei pidanud ohtliku valli tekkimist keegi ameti töötajatest ette nägema, väitis Maide.
«Tekkinud valli avastamiseks pidanuks sadam praegusel juhul nõudma laiema ala mõõdistamist,» lisas ta.
Ent ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Jaan Lutt tõdes, et veeteede ameti asi on projektide vajakajäämistele tähelepanu juhtida. «Kui projektis, sealhulgas mõõdistustööde projektides, on mingid puudujäägid või miski võiks meie arvamise järgi teisiti olla, tuleb sellele tähelepanu juhtida,» möönis Lutt.
Merendusringkondades on teada, et Rohukülas laevaliikluse avamiseks loa andnud amet on teistes sadamates nõudnud merepõhja lisamõõdistusi vaata et mõne kivi ümbertõstmise järel. Rohukülas kinnitas amet aga kaardi, kus mõõdistustööde piir jookseb piinliku täpsusega otse ohtliku, süvendusmasina tekitatud madaliku serva alt.
Merendust tundvad inimesed on ühel meelel, et merel pole võimalik nii mõõdistada, et ei avastata mõõdistusala piirist paari meetri kaugusele jäävaid ohtlikke objekte.
Et amet pidi ala ohtlikkusest teadlik olema, näitab seegi, et 23. detsembril kirjutasid kahe Hiiumaa praami kaptenid ametile ühisavalduse, kus väljendasid muret üle endise muuli kivivaremete kulgeva laevatee ohutuse pärast ning nõudsid liikluse alustamiseks veeteede ameti kinnitatud kaardimaterjali.
Nii ootab tänini vastust küsimus, miks veeteede ameti ohutusspetsialistid ei nõudnud laiendatud mõõdistust ega täpsustatud andmeid süvendusala ümbruse kohta.
Eitasid juhtunut
Sadamate omanik, riigifirma Saarte Liinid remondib nelja Lääne-Eesti sadamat peamiselt Ühtekuuluvusfondi enam kui 400 miljoni kroonise toetuse abil. Seaduse järgi valvab toetusraha otstarbeka ja õige kasutamise üle just veeteede amet, kes on pärast Postimehes jaanuari algul ilmunud artiklit üritanud näidata intsidendis süüdlasena just Saarte Liine.
2. jaanuaril, kui Postimees uuris ametist Rohukülas aset leidnud laevaintsidendi tagamaid, eitas amet juhtunut kategooriliselt.
Hiljem teatas amet, et sai teate mitu päeva tagasi toimunud intsidendist alles 2. jaanuaril pärast tööpäeva lõppu, ning kinnitas, et pole üritanud toimunut teadlikult varjata.
Ometi tunnistas hüdrograafiaosakonna juhataja Lutt hiljem, et teadis intsidendist juba järgmise päeva varahommikul.