Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste leiab, et põhiseadusega vastuolus oleva kodakondsusseaduse muutmisega paralleelselt tuleks tõmmata ka pidurit selle ebamõistlikule kohaldamisele.
Maruste: kodakondsuse äravõtmisel tuleks hoogu pidada
17. jaanuar 2012, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maruste lubas, et kodakondsuse seadust püütakse vastavalt õiguskantsleri ettepanekule riigikogus muuta võimalikult kiiresti, et riigi vea tõttu ekslikult Eesti passi saanud inimestelt tagantjärele kodakondsust ära ei võetaks.
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et kodakondsuse seadus on vastuolus põhiseadusega ning saatis täna riigikogule ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.
Maruste ütles, et pole õiguskantsleri ettepanekut veel näinud. «Aga tuleb vaadata, millal saab seda päevakorda panna võimalikult edasilükkamatult ja protseduuriliselt nii kiiresti menetleda, kui see võimalik on,» lausus ta.
«Reageerida tuleb venituseta, aga ega see asi päris tulekahjuline ka ei ole, nii et tormata pole vaja,» ütles Maruste.
Maruste oli nõus õiguskantsleri seisukohaga, et kodakondsuse tagantjärele äravõtmine heausksetelt kodanikelt on nende õiguste riive. «Minu meelest võib ka õige olla esimene reaktsioon, mida välja öeldi, et tegu on vigase seadusega. Aga samavõrd tuleks vaadata ka seda, kuidas seda seadust on kohaldatud - see viis ei näe küll kõige mõistlikum välja, et algatatakse sel viisil kodakondsuse äravõtmine.»
«Mina näen seda pigem kui läbimõtlematut ja sisusse tungimatut seaduse kohaldamist, kui seaduse viga ennast,» sõnas Maruste. «Äravõtmise algatas ju keegi ametnik või ametniku pealik – kuni siseministrini välja. Nad võiksid natuke hoogu pidada ja ära oodata, kas seadust muudetakse või korrastatakse.»
«Minu meelest on probleem ka selles, et kui riik või ametnik on eksinud ja inimese suhtes puudub vähimgi kahtlus, et ta on ebaausalt talitanud, siis heausksel toimimisel peaks inimesel olema kindlus, et vähemalt teatud mingi aja jooksul tema suhtes tehtud positiivset otsust ei muudeta enam ära,» leidis põhiseaduskomisjoni esimees.
Ta tõi paralleeli, et isegi kuritegude puhul on aegumistähtaeg. «Miks siis inimene, kes on käitunud ausalt, tema suhtes aegumine ei võiks olla kohaldatav? Inimene ei pea lõpmatult kannatama riigi vigade tõttu,» arvas Maruste.
Hiljuti tuli avalikuks, et mullu tunnistati kehtetuks 33 inimese Eesti kodaniku isikut tõendav dokument, sest kontrollimisel selgus, et riik oli neile ekslikult kodakondsuse andnud. Muuhulgas on kodakondsuse äravõtmine algatatud ka lapselt, kes sai Eesti kodanikuks 1996. aastal sündides. Lapse isa oli kodakondsuse saamiseks edukalt eksami sooritanud, kuid hiljuti avastas üks ametnik, et lapse isa sai kodakondsuse kaks nädalat pärast lapse sündimist ning seega pole nooruk sünnijärgne Eesti kodanik.