Õiguskantsler Indrek Teder, olite eilsel riigikohtu üldkogu avalikul istungil ainus neljast menetlusosalisest, kes leidis, et riigikogulaste palkade külmutamise seadus vastab põhiseadusele?
Õiguskantsler Teder ujus riigikohtu üldkogu istungil vastuvoolu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paraku küll. Vaadake, põhiseadus on põhiliselt abstraktsioon, seal on põhiliselt printsiibid, natuke ka reegleid. See ongi selles vaidluses põhiküsimus. Põhiseaduse 75. paragrahv on minu hinnangul printsiip. Ent kui see on printsiip, siis printsiipe saab ju kaaluda. Teine asi on, et kui see 75. paragrahv isegi on reegel, siis kerkib kohe küsimus, kas see on erandivaba reegel.
Nii et teie vaatevinklist lähtudes on riigikohtu üldkogul, mida kaaluda. Ent oletame, et üldkogu jõuab teiega ühele meelele ja vaieldav seadus jõustub. Kui suur on siis riigikogulaste palgakaotus?
Kahjuks ma pole seda välja arvutanud. Aga praegu on olulisem solidaarsuspõhimõte. See tähendab ju, et majanduskriisi ajal võtab ka riigikogu mingi osa enda kanda, mõistlikult.
Majanduslanguse ajal peaks kohtuasjade arv suurenema, kas või pankrotimenetlusi juurde tulema. Küsin irooniliselt: äkki peaks ka kohtunike palk tõusma, kui riigikogulased ikkagi kena kopika juurde saavad?
Just. Kohtunikud teevad praegusel raskel ajal ju sama palga eest rohkem tööd. Ka õiguskantsleri büroos on inimesed juba tööga üle koormatud. Võrreldes eelmise aastaga on meil avaldusi rohkem. Kuid kiristame parem vaikselt hambaid ja teeme oma töö ära palka juurde küsimata. Ja kui nüüd üks grupp ühiskonnast elab teisiti, siis see häirib ühiskonda. Järelikult peab olema ka mingi sisuline tunnetus, et vinti üle ei keerataks.
Kas julgete ennustada, missuguse otsuse riigikohus langetab?
Riigikohtunikud esitasid kohtuistungil menetlusosalistele küsimusi seinast seina. Ei, ma ei julge midagi ennustada.
On olnud jutuks, et riigikogulasi võiks olla vähem kui 101. Mida teie sellest arvate?
See 101 on reegel. Reegli puhul ei saa kaaluda, nagu printsiibi puhul. Aga see pole ka nii põhimõtteline küsimus kui riigikogulaste palgaküsimus. Oma rahva vastu tuleb olla aus ja õiglane, seda ütleb ka põhiseadus. Kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, formuleeriti ka aluspõhimõtted, mis on näiteks põhiõigused ja meie põhiseaduse preambulast tulenevad õigused. Need on olemas.
Seega – põhiseadus on põhiliselt printsiipide kogum, kuigi on ka natuke reegleid. Ja nende kaudu saabki siis konkreetseid norme konstruktiivselt tõlgendada. See on kõige olulisem.