Ministeerium hakkab panustama e-õppevarale

Haridus- ja teadusministeerium valmistub suureks õppevahendeid puudutavaks muudatuseks, mille eesmärgiks on 2020. aastaks jõuda seisu, kus riigi raha eest soetatakse peamiselt e-lahendustega õppevara.

Üldhariduse osakonna peaekspert Siiri Lepasaare sõnul kavatsetakse teemaga aga kiiresti edasi liikuda ja selle aasta lõpuks soovitakse paika saada nii kontseptsioon kui ka muudatused ja rakendustähtajad eelnõude  tasandil. Samuti koostatakse uue õppevara rahastusmudel.

Õppevarana peab ministeerium silmas nii õpikuid, töövihikuid kui ka lisamaterjale ja mitte lihtsalt PDF versioone, vaid laiemaid e-lahendusi, millest lihtsaimad oleks ehk nö targad PDFid, kuhu on võimalik sisestada ja näidata liikuvaid mudeleid, või tahvelarvutitest vaadatavad raamatud, kuhu on lisatud videod, galeriid ja muu mõeldav.

«Kindlat standardit pole võimalik öelda, sest kõik hakkab olenema aine eripärast,» selgitas Lepasaar.

Muutuse põhjused

Lepasaare sõnul on õppevara süsteemi ja sisu muutmiseks neli peamist põhjust: paber- ja elektroonilise materjali ühtne käsitlemine ja koondamine, õppekava põhiteemade katmine, sisu ühiskonnas kättesaadavaks muutmine ja õpilase õppeprotsessi aktiivsemaks muutmine.

Lepasaare hinnangul oleks uue e-õppevara puhul üheks suuremaks plussiks õpilaste iseseisvuse suurenemine ja õppeprotsessi rikastumine.

Näiteks on Lepasaare sõnul tänased töövihikud oma aja ära elanud ja hakanud ennast ammendama.

E-lahendusega materjalile on võimalik lisada automaatset tagasisidet andvad ja erineva raskusastmega harjutused. See jätaks õpetajale enam aega keskenduda õpilaste juhendamisele.

Lisaks saaks õpetajad e-lahenduse puhul igale lapsele määrata just sellised harjutused, mida konkreetne laps vajab. See tähendaks, et möödas oleks aeg, kus töövihikuid täideti kaanest kaaneni.

Samuti võib muutuda õpetamise protsess, sest uute vahendite abil ei peaks õpetajad enam koolis teemasid lahti jutustama, vaid kodutööks võidakse määrata just temaatilise videoloo vaatamine ja koolis tehakse praktilisi asju ning õpetaja oleks aktiivse töö juhendaja.

Lepasaar rõhutas, et uut sorti õppevara poleks mõeldud ainult koolidele ja õpilastele, vaid peaks olema kättesaadav ühiskonnale laiemalt ja seda kas vabalt või mõistliku tasu eest.

Eesti ja tehnoloogia

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Ain Tõnissoni sõnul pole ministeeriumil väga selgeid kriteeriumeid, et millistes ainetes või klassides hakatakse materjale esmajärjekorras tellima.

Järjekord sõltub sellest, missugustes ainetes on vajadus kõige suurem,  kus annab e-lahendus kõige enam juurde või kus on olemas oskusteave.

Välja on siiski pakutud, et võiks alustada kõigega, mis puudutab Eestit või prioriteetseid valdkondi nagu tehnoloogia.