Esimesed visioonid Postimehe uue kujundusega tulid printerist eelmise aasta oktoobri lõpus. Selleks ajaks oli enam-vähem selge, mida olemasolevast kaasa võtta ja mida uueks teha. Inspiratsiooni kujundusmuudatuseks saime Postimehe 155-aastasest ajaloost, pea saja aasta vanuste trükikirjade uuest võidukäigust, toimetuselt, lugejatelt.
Mis siis on Postimehe kujunduses nii oma ja armas, mis ilmtingimata alles pidi jääma? Neid asju oli õige mitu, aga üks, millega oleksime peaaegu hambad murdnud, on nn jutumärgid. Need, mis tähistavad artiklites väljavõtet või tsitaati. Postimehes on jutumärke kui kujunduselementi kasutatud aastaid.
Need on muutnud kuju ja kohta, aga olemas on need olnud ning need tulid ka uude kujundusse kaasa. Sellise disainiga jutumärgid, mis veel eilses lehes käibel, on õige suured ja musta värvi. Uued on meie nägemuses kerged ja värvilised. Joonistasime neid kümneid, ja võib-olla sai isegi sada eri varianti tehtud, aga kas ei meeldinud need meile endile või kolleegidele.
Ühed olid peaaegu et juba väga head, aga siis tuli keegi naljahammas välja uue ideega, et need on justkui «69», ja jälle tuli otsast alata. Me joonistasime neid arvutis, pliiatsiga paberile. Ühest pisikesest elemendist sai mitme kuu töö.
Aga nüüd on jutumärgid teie ees: värvilised ja ümmargused, kerged, aga parajalt pilkupüüdvad. Neist jutumärkidest «vormusid » mummud ja neist omakorda ümmargune pildivorm.
Aastaid on Postimehes olnud kasutusel lai uudisteveerg, kuhu koonduvad lühiuudised ja muu pisiinfo. Lugejad ja toimetus on sellega harjunud ja see ei kao kuhugi. Muutub hoopis mitmekesisemaks ning ilmub edaspidi ka spordikülgedel. Majandus- ja kultuuritoimetus on lubanud laiale veerule kirjutada kommentaare ja arvustusi. Nii et arvamust ja analüüsi peaks Postimehes senisest rohkem olema.
Päris uut on ikka ka. Uued pealkirjade kirjad, uues kujunduses infokastid ja lisalood, teabegraafika, väljavõtted. Ja lisaks pealkirjadele said külje kõige tähtsamad lood ka ülapealkirjad. Ikka selleks, et olulist teavet paremini edasi anda. Kõige suurema uuenduse on läbi teinud esikülg ja tagumine lehekülg.
Esikülg on nüüd rohkem viidete päralt ning kujundatakse nii argipäevaks kui ka laupäevaks ühesuguste põhimõtete järgi. Lehe lugemist võiks alustada mõnikord hoopis tagaküljelt: lisaks ilmateatele ning tele- ja raadiokavadele on seal pisikesi huvitavaid uudiseid.
Mõni rubriik on lehes asukohta vahetanud: päevaküsitlus tegi ruumi karikatuurile ja kolis teiselt leheküljelt kolmandale ning horoskoop tagaküljelt lehe sisse koomiksite naabriks.
Segasime uusi värve. Spordi roheline värv on hoopis rohelisem ning kultuurikuulutused ja meelelahutus ilmuvad edaspidi kärtsumates toonides. Postimehe sinine on ikka uudiste ja majanduse värv ning punane on arvamuse ja kultuuri värv, erk apelsinikarva oranž tähistab ka edaspidi tervise, tehnika või reisi rubriiki.
Lehekülgede ülesehituski pole palju muutunud. Tähtsamad lood on ikka suuremad ja vähem tähtsad väiksemad. Fotod on fotod – nende peale ei kirjutata ega lõigata neid ilma erilise põhjuseta tükkideks.
Vaid lühiuudised lehe servadest kolivad lehekülgede põhja. Ikka selleks, et tähtsamad lood külgedel rohkem ruumi saaks ja paremini välja paistaks. Kõik muudatused ühte lehte korraga ei mahu ja põnevust peaks jätkuma nädalateks.
Kommentaarid ja ettepanekud saatke palun e-posti aadressil: jaanus.koov@postimees.ee, merike.pinn@postimees.ee Või helistage telefonil 666 2207
