/nginx/o/2010/12/31/491848t1h7cef.jpg)
Infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik ütles, et riigiasutuste avalike andmete kättesaadavaks tegemine viib selleni, et tulevikus tõuseb eesti inimeste jaoks avalike teenuste kvaliteet.
Viik: tänu andmetele saame paremad avalikud teenused
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
4. veebruar 2012, 22:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viik sõnas, et avaandmete positiivne mõju avalikele teenustele ilmneb mitmeti. Esimeses astmes hakatakse andmete põhjal looma ja levitama avalikke teenuseid, mis vastavad paremini kasutajate huvidele ja vajadustele. Et see juhtuks, on oluline, et initsiatiivi riigi kogutud andmete töötlemisel ja esitamisel võtaksid ettevõtjad ja kolmas sektor.
«Erasektor ja kodanikuühendused suudavad riigiasutusest kiiremini ja paindlikumalt reageerida kasutajate vajadustele ning tehnoloogia arengule,» põhjendas Viik.
Teiseks, kui inimesed avaandmete tööltlemisel ja kasutamisel ohjad enda kätte haaravad, siis hakkab avaandmete süsteem iseennast paremaks muutma. Seda seetõttu, et asutustel on tekib motiiv avaandmeid järjepidevalt koguda ja uuendada. «Mida rohkem on andmekogud kasutuses, seda enam kasvab andmekogude kvaliteet ja ajakohasus,» leidis Viik.
Veebruari lõpus avatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi loodav avaandmete portaal aadressil opendata.riik.ee. Veebikeskkond luuakse selleks, et teha kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavaks kümned tuhanded avalike asutuste andmekogumid ja võimaldada nende andmete põhjal uusi teenuseid luua.
Seni on tuntumad avalikel andmetel põhinevad teenused näiteks ühistranspordi graafikute veebileht, äriregister ja geoinfoportaalid. Tulevikus võivad ettevõtjad aga luua kõikvõimalikke teenuseid, näiteks infolehekülgi järvevee puhtuse, parimate seenemetsade või kriminogeensemate linnaosade kohta.