Peaminister Andrus Ansip ütles riigikogu ees küsimustele vastates, et soolise ebavõrdsusega tuleks veelgi rohkem tegelda, kuid samas jäi selgusetuks, kust selleks ressurssi leitakse.
Ansip: soolise ebavõrdsusega tuleks veelgi rohkem tegelda
6. veebruar 2012, 18:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlane Viktor Vassiljev soovis peaministrilt teada, kas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik võiks rohkem tegeleda vanuseküsimustega ja vähem soolise võrdõiguslikkuse küsimustega.
Ansip tõstis esile, et teemad, millega volinik tegeleb, määrab volinik ise ja nii saabki ta otsustada, millele rohkem panustada ja millele nii palju panustada pole võimalik, kuna ressurss on limiteeritud.
Ansip lisas, et selle lähenemisega ta päris nõus pole, et meil on sooline ebavõrdsus ületähtsustatud ja rassiline diskrimineerimine või ealine diskrimineerimine hoopis tähelepanu alt välja jäänud.
Peaminister toonitas, et soolise ebavõrdsusega tuleks veelgi rohkem tegelda, sest Eesti on Euroopa Liidus silmapaistev kõige suurema meeste ja naiste sissetulekute erinevuse poolest.
«See ei ole normaalne, see tähendab seda, et selle teemaga tuleb süvitsi tegelda,» põhjendas ta. «Kuid kui laekuvad avaldused, mis käsitlevad rassilist diskrimineerimist või ealist diskrimineerimist, siis ma eeldan, et võrdõiguslikkuse volinik menetleb ka neid avaldusi.»
Samas nentis Ansip, et praegusel juhul pole ministeeriumide pädevusest lähtudes põhjust muuta voliniku institutsiooni rahastamine ministeeriumideüleseks ja voliniku saab oma kantselei eelarve osas osaleda eelarveprotsessis läbirääkimistel.
Ta möönis, et kuigi 2012. aasta eelarveläbirääkimiste käigus esitati taotlus voliniku kantselei eelarve suurendamiseks, ei osutunud selle taotluse rahuldamine võimalikuks, sest asutuste tegevuskulusid ei soovitud tõsta.
«Tegevuskulusid võib suurendada vaid siis, kui eelarveline kate leitakse ministeeriumi valitsemisala siseste prioriteetide ümbervaatamise ja vahendite ümbersuunamisel. Sel korral ei peetud selliseid muudatusi just kõige otstarbekamaks ja vajalikumaks,» lõpetas ta.