Peaminister Andrus Ansipi arvates võiks Eesti Rahva Muuseumil (ERM) saamata jäänud Euroopa raha eest asuda arendama Eesti vabaõhumuuseumi, kuid nende meetmete raha haldava regionaalministri Siim Kiisleri hinnangul tuleks raha suunata teistsuguste projektide toetuseks.
Ühe loogika kohaselt võiks ERMi asemel euroraha kasutada projekti või projektide toetamiseks, mis on nimetatud üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise investeeringute kava eelnõus – seal oli kirjas ERM ja nimetatud vabaõhumuuseum.
Regionaalministri lähenemise järgi peaks toetust saama aga meetme «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» projektid, sest sellest meetmest võeti üleriigiliste objektide toetuseks raha ära.
Üleriigilised projektid
Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise investeeringute kava eelnõu kohaselt sai 2009. aastal positiivse hinnangu 11 projekti, millest rahastus määrati seitsmele, ja nende hulgas oli ERMi ehitus, milleks küsiti 500 miljonit krooni.
Seletuskirjas on märgitud, et vahendite vabanemisel on valitsusel õigus lülitada kavasse täiendavalt projekte, mis on hindamisel saanud positiivse hinnangu.
Eelistusnimekirja pingereas on esikohal vabaõhumuuseumi projekt külastuskeskuse ehituseks (taotlus 150 miljonit krooni), millele järgneb Tallinna projekt Kultuurikatla rekonstrueerimine (taotlus 69,84 miljonit krooni).
Ansipi sõnul sobiks vabaõhumuuseumi toetamine seetõttu, et vabaõhumuuseum jäi nimekirjas esimesena toetusest ilma.
«Ta on komisjoni poolt heaks kiidetud, seda projekti on põhjalikult analüüsitud. Ma leian, et tuleks võtta nimekirjast järgmine objekt ja selleks ongi vabaõhumuuseum,» sõnas Ansip.
Raha võeti mujalt
Kiisler lausus, et ERMi plaaniti rahastada üleriigiliste kultuuri- ja turismiobjektide toetusprogrammist, mille eelarve oli algselt 791 miljonit krooni, kuid seda suurendati, et rahastust saaks regionaalarengu seisukohast olulised objektid, nagu Tehvandi spordikeskus, Kohtla-Nõmme kaevanduspark ja Saaremaa muuseum.
Regionaalministri loogika on, et kui eelnimetatud investeeringuteks võeti raha juurde piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, peaks see raha sinna tagasi liikuma ja toetada tuleks projekte, mis on esitatud just selle meetme alla.
«Need olid näiteks Põltsamaa veespordikeskus, Tartu tähetorn jne,» sõnas Kiisler.
Ansip lisas, et piirkondade konkurentsi tugevdamise meetmest tõstaks tema esile Tartu Pauluse kirikut, mis vääriks igal juhul rahastamist.
Ansipi sõnul on rahade kasutamine veel arutelu objekt ja tema kasutaks neid muu hulgas ka gümnaasiumreformi läbiviimise stimuleerimiseks, sest viimasel Euroopa ülemkogul leiti, et vahendeid tuleks suunata noortele parema hariduse andmiseks.
Kiisleri väitel pole võimalike taotlejatega seni ühendust võetud. Millal seda tehakse, pole selge, kuid Ansipi kinnitusel tehakse otsused võimalikult kiiresti, kuigi valitsuses pole teemat arutatud.
