Ministrid otsustasid eile õhtul kärpida eelarvet kaheksa miljardi krooni võrra, esmaspäeval otsustab valitsus täpsed kärpekohad.
Riigiasutused said tõsised käsulauad
30. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Ivari Padar allkirjastas eile käskkirja, millega keelas riigiasutustel uusi lepinguid sõlmida ja muid uusi kohustusi võtta. Lisaks seadis Padar riigiasutustele piirangu, et need ei tohi ühes kuus teha rohkem väljamakseid kui seitse protsenti riigieelarves asutusele ette nähtud summast. Piirang puudutab tegevuskulusid, varade soetamist ja muid väljamakseid.
Keeld hakkab kehtima 1. veebruarist ja on jõus kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni. «Selge on see, et muutunud majandusoludes tuleb kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni hoolikamalt ja täpsemalt jälgida riigi kulutusi,» selgitas Padar. «Keeld lubab riigiasutustel edasi toimetada olulisemaid toimetusi.»
Keelust võib kaudselt järeldada, et Padar tahab riigiasutuste tegevuskulusid, aga ka kulutusi uute varade soetamisele kärpida ligi 16 protsenti. Padar lisas, et nii rangeks ei pruugi kokkuhoid siiski minna.
Nii Padar kui ka peaminister Andrus Ansip ütlesid eile päeval, et ei oska päris täpselt öelda, kui palju on vaja kärpida selle aasta eelarvet. Eile õhtul kuulasid ministrid Eesti Panga ja rahandusministeeriumi analüüse, otsustamaks eelarve mahalõike põhisumma.
«Otsustasime kärpida nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik,» kommenteeris Padar. «Kaheksa miljardit on summa, millega mahume rasketel aegadel kolme protsendi kriitilise piiri sisse.» Kolm protsenti on valitsussektori puudujäägi ülempiir, mida lubavad eurotsooni reeglid.
Reedel peaksid valitsuserakonnad tegema oma ettepanekud konkreetseteks kärbeteks. Valitsus soovib eelarvet kärpida riigi pankroti vältimiseks ja eurotsooniga liitumiseks. Analüütikud on rääkinud ka suurema kärpe vajadusest.