Eestis elav vene kogukond on killustatud ja selle koondamiseks tänasel päeval võimalusi ei ole, selgus Venemaa poliittehnoloogiate keskuse korraldatud värskest uuringust.
Uuring: killustatud vene kogukonna koondamine Eestis on võimatu
6. märts 2012, 18:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BNS sai pärast veebruari lõpus Moskvas toimunud esitlust enda käsutusse raporti «Vene diasporaa Eestis: seisund ja väljavaated».
Dokumendi kohaselt saab Eestis elava vene kogukonna killustatud iseloomu selgitada sellega, et vene elanike seas on inimesed erineva sotsiaalse- ja kodakondsusstaatusega, erineva Eesti kultuuri kaasamise kogemusega, erinevate eesmärkidega, Venemaa ja harvem Euroopa Liidu võimaldatavate ressursside nimel toimuva omavahelise kõrge konkurentsiga, samuti mõjuka keskuse ja liidrite puudumisega.
«Oluliseks teguriks on Eesti võimude kogukonnasisese lõimumise vastane poliitika, mille eesmärgiks on killustada vene kogukonda selle nõrgestamise eesmärgil,» seisab dokumendis. Raporti koostajate sõnul puuduvad vene kogukonnal tänasel päeval võimalused konsolideerumiseks.
«Praktiliselt võimatu on lahendada ühiskondlike organisatsioonide liidrite ambitsioonide võitluse probleemi, ühendada venekeelseid inimesi huvide kaitseks ning protestide korraldamiseks vene keele kohalolu vähendamise vastu Eesti elus. Eestis elavate venelaste seas valdavad suhteliselt optimistlikud hinnangud vene elanikkonna edasise säilimise väljavaadete osas selle arvukuse, territoriaalse läheduse pärast Venemaale ning venelaste kompaktsete elukohtade olemasolu pärast, ent eeldatakse selliste riskide teket lähimal aastakümnel seoses vene elanikkonna eestistamise poliitikaga, mida viib ellu Eesti valitsus,» seisab raportis.
Raporti koostajad märkisid, et seni toimub vene rahvusliku eneseteadvuse kujunemine ja toetus peamiselt peres ja koolis kujundatavate hoiakute raames ning vähemal määral sotsiaalsete ja kultuuriprojektide või kiriku ning veelgi vähemal määral meedia arvelt.
«Venekeelse hariduse vajadust seni rahuldatakse, ent juba on käivitatud koolide restruktureerimise ja õppetöö eesti keelele üle viimise mehhanism, mis toob 9-12 aasta pärast vältimatult kaasa vene kooli kui vene identiteedi kujundamise instrumendi kaotuse,» leiavad uuringu autorid.
«Venemaa osalus vene kogukonna konsolideerimise küsimuses peab olema maksimaalselt diplomaatiline ja ettevaatlik, austav Eesti riikluse suhtes, kuna vastasel korral põhjustab see pinge järsu üleskruvimise jõudude poolt, kes näevad neis protsessides «Moskva kätt»,» toonitas raportis.
Uuringu läbiviimist rahastas fond Russki Mir. Kokku viisid uuringu koostajad mullu mais läbi 31 intervjuud Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel kui suurima venekeelse elanikkonnaga linnades. Uuringu läbiviijad küsitlesid poliitikuid, ajakirjanikke, ühiskonnategelasi ja kiriku esindajaid.
Kaitsepolitsei kirjutas 2009. aasta aastaraamatus, et 2007. aastal loodi Venemaa föderaaleelarvest ja eraannetustest finantseeritav fond Russki Mir, mille eesmärk on viia ellu Suur-Venemaa ideoloogiast lähtuvat poliitikat. Fondi ülesanne on kaitsepolitsei kinnitusel aktiivselt toetada kaasmaalaste kongresse. 2008. aastal asus Russki Mir aktiivselt tegutsema ka Eestis, rahastades mitmeid siinseid kaasmaalaste projekte. Eestis on kaitsepolitsei andmetel fondiga seotud ka mitmed endised NSV Liidu eriteenistuste ohvitserid.