Rahvaloenduse koduleht näitas süsteemivea tõttu märtsi algusest saadik mitme päeva jooksul valesid andmeid juba loendatud Eesti elanike arvu kohta.
Süsteemiviga näitas loendatud rahva arvu väiksemana
7. märts 2012, 13:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit kinnitas, et nüüd on internetis õiged andmed olemas.
Täna hommikul kella 8 seisuga on loendatud 1 131 877 inimest.
«Märtsikuu andmed olid mitu päeva ilmselt nihkes. Meil ei olnud õiget loendatute numbrit teada, aga olid teada hinnangud ja selle järgi oli näha, et need ei ole õiged arvud,» rääkis Tiit. Milles aps täpsemalt seisnes, ei osanud ta kommenteerida.
«Üldiselt on meil jämedalt öeldes 15 000 keskmine küsitlusloenduse arv päevas. Ametlik number süsteemis näitas märkimisväärselt vähemat, statistik saab sellest kohe aru,» ütles Tiit.
Tema sõnul kõigub päevane loendatute arv pidevalt. «Näiteks iseseisvuspäeval oli arv poole väiksem, sest arusaadavalt suur hulk loendatavaid ei soovinud sel päeval külastusi. Mõnevõrra kõigub arv ka nädalapäevade lõikes, nii et stabiilne see number pole,» sõnas metoodikajuht.
Selle numbri pealt lõplikult Eesti rahvaarvu prognoosida ei ole tema sõnul praegu enam mõtet, sest kuu-pooleteise pärast saame selle juba täpselt teada. «Selle tempo juures on meil võimalik reaalselt kõik inimesed ära loendada, selleks on see kiirus piisav. Seda, palju inimesi meil Eestis kokku tuleb, ütleme me pärast loendust,» sõnas Tiit.
Rahvaarv tuleb siiani teadaolevast väiksem kindlasti ja seda mitmetel põhjustel: «Kõigepealt on meil negatiivne iive, mis tähendab mitmekümne tuhande võrra väiksemat rahvaarvu. Mingil määral on karta, et tekib ka alaloendus, sest kõiki me ikka kätte ei saa. Seega kahe rahvaloenduse vahe ei ole kaugeltki mitte ainult väljaränne.»
«Väljarände kohta esitame ka küsimusi, aga samas ma ei arva, et me saame rahvaloendusega väga täpse hinnangu väljarännu kohta. Sest teate, need, kes on välja rännanud, kaugeltki kõik ei vasta meile loendusel. Mingi hulga saame teada – olgu ta siis välismaal sisse loginute põhjal või sugulaste andmetel, aga mitte kõik,» põhjendas ta, miks ei saa rahvaloendus kunagi täpset väljarännanute hulka peegeldada.
Tiidu sõnul pole neile praegu teada inimesi, kes otseselt oleksid statistikaametile teatanud, et nad ennast loendada ei lase.