Riik valmistab ette peretoetuste süsteemi muutmist
22. märts 2012, 22:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise aasta lõpuks peaks olema selge, milline hakkab välja nägema uus peretoetuste süsteem. Praegust korda võrdles peaminister Andrus Ansip mõne aasta eest lennukilt raha külvamisega.
«Reformierakond on kogu aeg olnud seisukohal, et peretoetused peavad olema vajaduspõhised. Riigi abi peaksid enam saama need, kes rohkem abi vajavad,» ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Ta lisas, et see sai kirja ka aasta tagasi sõlmitud valitsusliidu leppesse, mille kohaselt valmib hiljemalt 2013. aastal sotsiaalministeeriumis peretoetuste ja -teenuste kontseptsioon. «Selle eesmärgiks ongi see, et riik toetaks rohkem neid, kes reaalselt rohkem abi vajavad ja kel on rohkem lapsi,» selgitas Pevkur.
Ministeeriumi pressiesindaja Helen Nõmmiku sõnul vaadatakse üle tänaste toetuste plussid ja miinused.
«Perede parimaks abistamiseks tuleb luua mõistlik tasakaalustatud süsteem nii teenuste pakkumise, universaaltoetuste kui otseste rahaliste toetuste vahel,» lisas pressiesindaja. Enne kontseptsiooni valmimist on kavas teha vastav uuring.
Ministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Hanna Vseviovi sõnul on uuringu eesmärgiks analüüsida nii olemasoleva süsteemi mõju vaesusele, tööhõivele jms kui ka simuleerida erinevaid stsenaariume. «Fookuses on eelkõige peretoetused ja lapsehoiusüsteem,» kinnitas Vseviov.
Võimalikest tulevikustsenaariumidest rääkides ütles Vseviov, et arvatavasti mängitakse läbi erinevad variandid, mille eesmärgiks on parandada näiteks üksikvanemate, lasterikaste ja teiste suuremas vaesusriskis olevate perede toimetulekut. «Samuti tuleb toetustesüsteemi ükskõik millisel muutmisel vaadata, et see ei viiks peresid halvemasse olukorda ega tooks kaasa teisi negatiivseid tagajärgi,» kinnitas ta.
Uue tasakaalustatud süsteemi puhul peaksid riigi poolt pakutavad toetused ja teenused looma terviku. «Mõne sihtgrupi puhul või laste teatud vanuses võib teenustel olla vaesuse leevendamise ning tööhõive soodustamise seisukohast võtmeroll ja seega on nn vaesuslõksude ennetamiseks vajalik tagada just teenuste kättesaadavus,» tõi Vseviov näite.
2008. aastal võrdles peaminister Andrus Ansip riigikogus esinedes 300-kroonist igakuist lastetoetust lennukilt raha külvamisega ning pakkus välja, et toetuste suurendamise asemel tuleks nende väljamaksmise korda muuta. «Mis efektiivsusest saab kõneleda siis, kui riik lihtsalt kogub vaevaliselt maksuraha kokku ja siis külvab selle maksuraha ühtlase kihina lennukilt üle terve Eestimaa?» ütles Ansip toona.
Eelmisel nädalal Postimehes ilmunud intervjuus sõnas reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, kellel on 5- ja 8-aastane poeg, (sotsiaal-)abi peaks minema abivajajatele. «Ja olgem ausad: ei ole vaja abi nendel, kes saavad ise endaga hakkama. Ei Ansip, Ligi, Hanno Pevkur ega ka mina vaja seda abi, nagu veel kümned tuhanded inimesed,» sõnas minister.