Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on seisukohal, et hariduskulude kärpimine võib kaasa tuua seisaku mitte ainult haridusmaastikul vaid ka ühiskondlikus arengus.
EÜL: riigieelarve kärped ei tohi mõjutada riigi arenguvõimalusi
8. veebruar 2009, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EÜL toetab haridus- ja teadusministrit Tõnis Lukast seisukohas, et sellise otsusega lõikab Eesti endal tuleviku ära, andes ühtlasi hoobi ka riiklikule konkurentsivõimele, teatas EÜL.
«Kõrghariduskulude kärpimine tähendab üldjuhul rahavoogude vähendamist kõrgharidusasutustele, mis omakorda võib tingida õppekoha baasmaksumuse, riikliku koolitustellimuse või ka õppuritele suunatud toetuste vähendamist,» sõnas Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse liige Olga Tšerjomuškina.
Sõltuvalt kärbete suurusest võib see tähendada riiklikult tellitavate õppekohtade vähendamist, mille tõttu riigieelarve väliste õppekohtade arv suureneb. «Selline tendents võib tähendada ka õppemaksude tõusmist või koguni üldiste õppemaksude kehtestamist, mis panevad tudengeid valiku ette, kas omandada kõrgharidust või mitte. Paraku puudutab see eelkõige kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengeid,» lisas Tšerjomuškina.
EÜL mõistab riigieelarve kärpimise vajadust, kuid kutsub valitsusliitu analüüsima kärbitavate valdkondade mõju riigi arengule mitme aasta lõikes. Ligipääsu haridusele ja selle kvaliteeti ei tohiks lühiajaliste eesmärkide nimel ohvriks tuua, vaid kärpida tuleks valdkondadest, kus pikaajalist mõju pole.
EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi.