Peaminister Andrus Ansipi sõnul kõneleb eestlaste võrdlemisi madal hinnang oma õnnelikkusele sellest, et rahvas mõtleb rohkem tulevikule.
Ansip: eestlased on õnnetud, sest nad on nõudlikud
5. aprill 2012, 18:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) esmaspäeval ilmunud maailma õnnelikkuse raportis asub Eesti Kuuba, Paraguay ja Alžeeria järel 72. positsioonil.
«Ju see näitab inimeste edasipüüdlikkust, ambitsioonikust. Inimesed tahavad rohkem ja ei ole rahul sellega, mis käes on,» hindas peaminister, viidates sotsiaalteadlaste väljaöeldule, et eestlased kipuvad panema kõik lootused tulevikule.
«Ma tuginen sotsiaalteadlaste kommentaaridele – alati kui eesti inimeste käest küsida tulevikuväljavaadete kohta, siis ta on optimistlikum kui keskmine eurooplane. Ja kui küsida tema käest, kuidas ta on rahul sellega, mis tal praegu käes on, siis üldiselt ta rahul ei ole,» sõnas Ansip.
Peaminister möönis, et ei ole ise raportiga tutvunud. Küsimusele, et ehk näitab eestlaste positsioon hoopis, et inimesed on lihtsalt õnnetud, vastas peaminister lakooniliselt: «Ju ta seda näitab, mida ta parasjagu näitab.»
Ansip ei soovinud arutleda selle üle, kas viie rikkama Euroopa riigi hulka pürgimise asemel võiks võtta sihiks viie õnnelikuma rahva hulka jõudmise.
«Kas me hakkame nüüd siis arutama selle üle, kas õnn peitub rahas või ei peitu? Igasugused õnneuuringud näitavad seda, et inimese õnnetunne ja materiaalne olukord on väga tihedalt teineteisega seotud,» leidis peaminister.
«Võib ka öelda, nagu siin öeldud on, et õnn ei ole rahas, aga paraku on ka palju neid, kelle jaoks materiaalne heaolu on rahulolu saavutamiseks äärmiselt vajalik.»
Ansip ei osanud öelda, kas ta raporti tulemustesse süveneb ja kas valitsusel on Eesti positsioonist tabelis midagi õppida. «Aeg näitab, ega ma kõikide uuringutega ka ei jõua tutvuda. Ma ei oska seda uuringut asetada nii tähtsate hulka, millega ma peaksin ilmtingimata tutvuma.»