Kui te arvate, et Tallinna õhk on autode heitgaasidest saastunud, siis olete vales taustsüsteemis. 30 minutit tipptunnil keset Kristiine ristmikku seismist mõjub «Top Gear Live» autotsirkuse külastamise kõrval nagu leebe kevadine tuulehoog täis linnulaulu ja kirsiõite lõhna.
Eelmisel nädalavahetusel pani Kopenhaageni Forumi areeni külastajate ajusünapsid kramplikult kokku tõmbuma võidusõidukütuse ja põlevate kummide kirbe lehk. Tuhandetele enamasti meessoost taanlasele, kes raatsisid kultussaate lavašõule 50–170-euroseid pileteid osta, mõjus see nagu Chanel No.5.
Muidu 15 000 inimest mahutavasse Forumisse oli rajatud hokiväljaku suurune betoonpiiretega areen, mille ümber jäi ruumi 4000 isekohaks. Kokku andis «Top Gear Live» Taani pealinnas kaheksa etendust, millele müüdi ligi 32 000 piletit. Šõu projektijuhi Ella Stevensi sõnul ei hakka nad vähema pärast üldse kohale sõitmagi.
Lava valitsesid Jeremy Clarkson ja James May. Richard Hammond sellel tuuril ei osale ja igas riigis antakse võimalus kohalikule šõumehele. Taanis oli see õhtuse jutusaate juht Anders Breinholt.
Kui see autotsirkus peaks Eestisse tulema, oleks Clarksonile animaalse retroseksuaalsuse osas võrdseks partneriks Postimehe sporditoimetuse juhataja ja raadiosaate «Mehed ei nuta» üks juhte Peep Pahv.
Saatejuhid tuiskasid areenile liikuval laval. «Jube huvitavad autod on teil siin,» teatas May maailma jalgrattapealinnas. «Sellised kitsad ja kahe rattaga. Need ju kukuvad jube lihtsalt ümber.» Ja Clarkson täiendas, et kui jumal oleks tahtnud, et inimene sõidab jalgrattaga, siis mille pagana pärast ta meile sisepõlemismootori andis!?
Telesaatest tuttavas aasivas toonis esitati kogu 90-minutise šõu vahetekstid. Kui teles saab montaažiga tempot hoida, siis lavašõus tuli dekoratsioonivahetuse pausid täis rääkida ja mehed said sellega igavaks muutumata kenasti hakkama.
Loomulikult ei saa kitsukesel areenil näidata mitmesajakilomeetriseid tunnikiirusi ega uljaid kurvivõtmisi. Seega taandus enamik numbreid kummivilistamisele ja driftimisele. «Top Geari» anonüümseks jäänud täpsusjuhtimise meeskond tegi tõesti imetegusid, joonistades millimeetrise täpsusega sõõrikuid ja pannes neli autot kitsal areenil külg külje kõrval külglibisemisse.
Šõu kooshoidmiseks võeti sedapuhku teemaks uued huvitavad spordialad, mida võiks näha Londoni olümpiamängudel. Mootorrattalimbo näiteks tähendas, et krossitsiklitel kaskadöörid hüppasid trampliinilt hoogu võttes läbi pilu.
Algselt 5 meetri kõrgust akent vähendati iga hüppe järel poole meetri võrra. 3,5 meetri juures põrutas üks neist kiivriga läbi penoplastist tõkke ja läbi see saigi. Palju vaimukam oli tänapäevane kaarikuvõiduajamise stseen legendaarsest filmist «Ben Hur», kus hobuste asemel rakendati kaarikute ette neli motorollerit. Kokku iga mehe käsutuses 4 x 28 = 112 hobujõudu. Vanad roomlased ei osanud sellest unistadagi. Pööramine käis nii, et pidurdati sisekurvis olevaid rollereid.
Tundus, et kõik saatejuhtide omavahelised võistlused olid ausad, st mehed rabasid võidu nimel, ei mingit kokkumängu. Nähtud etenduses pidi ränga juhtimisvea tõttu alla vanduma Clarkson.
Lisaks veel curling ehk jääkeegel mõlkipekstud Fiatitega, sünkroonujumine Fordidega ja põlev Subaru tõrvikutega žongleeriva tüdruku ümber kummi vilistamas. See viimane oli kogu etteaste kõige nõrgem osa, sest uhket driftimist nägi kogu pooleteise tunni jooksul ja elevad leegid jäid vaid dekoratsiooniks.
Ühe uue olümpiaalana esitleti iludusvõistlust, mille käigus veeres areenile kaheksa superautot. Iga mehe märg unistus. Audi, Mercedes, Koenigsegg, Dodge Viper, Ferrari, Spyker, Aston Martin… Siin kummi ei vilistatud, kaunitarid kulgesid mõõdetud käigul ja madalatel pööretel.
Miljonid sisepõlemismootoriga varustatud eurod liikusid betoonpiiretest aupaklikus kauguses. Telesaatest tuttavas vormis arutasid Clarkson ja May nende ratastel juveelide heade ja halbade külgede üle. Saali enam kui kõmiseva akustika tõttu uppusid peenemad tehnilised detailid ja täpsed modifikatsioonid kajamerre. Superautosid rändtsirkus endaga kaasa ei vea, need laenab kohapealne korraldaja vastava riigi diileritelt.
Üks šõu mängulisemaid elemente oli rotijaht. Areenile lasti tosinajagu rotikostüümidesse pistetud mänguautosid, mida assistendid piirde tagant raadio teel juhtisid. Saatejuhid pugesid Volvodesse ja Saabidesse ning üritasid motoriseeritud närilisi ratastega lömastada. Kaotajaks jäi May, kes ei tabanud ühtegi saaklooma. Karistuseks tampis tema Saabi murukõrguseks mehemõõtu ratastega monsterauto.
Aga Stig? Vilksatas areenil vaid korraks, õhtu viimase numbri, tõkkejooksu käigus. Kõigepealt hüppas üks mustanahaline härrasmees järjest üle kolme kihutava kardi ja siis ilmus mõneks sekundiks areenile Stig Dodge Viperi roolis. Stiilipunktid läksid hüppajale, Stig tegi kannaka ja veeres lavalt minema. Eesriie.
Eriti kalli pileti omanikud said kaelakaardid kirjaga «Top Gear Live Platinium Backstage Tour» ning võisid saalist väljuda läbi lavataguse, kus kõik tsirkuses osalenud masinad lindi taga eksponeeritud. Inimmass liikus aeglaselt, hardas vaikuses, vaadates masinaid peaasjalikult läbi mobiilikaamera pildiotsija.
Kõik see tuletas meelde lapsepõlves Kalevi staadionil nähtud autorodeod, kus kaskadöörid oma Polski Fiatid kahele rattale kiskusid, või Tartu turu taga olnud mootorratta tünnisõiduatraktsiooni. Ainult et «Top Gear» on muidugi umbes miljon korda võimsam.
TV 3 brändijuht Tanel Taal arvutas, et Rocca Al Mare suurhalli peaks see etendus kenasti ära mahtuma ja leppis Stevensiga läbirääkimiste osas kokku. Siis saab Pahvi Clarksoniga kokku lasta.
«Top Gear Live» šõu külastamist rahastas TV 3.
«Top Gear»
• Saade sündis 1977. aastal. 2001. aastal sai see praeguse vormi ja saatejuhid.
• 350 miljonit vaatajat 170 riigis, Eestis näitab TV 3.Kohalikud versioonid on loodud USA, Austraalia, Vene ja Lõuna-Korea televaatajatele.
• 2011.–2012. aasta TGLi maailmatuurist võtab osa vähemalt 50 autot ja mootorratast, enamasti spetsiaalsed trikimasinad. Supermasinad hangivad kohalikud korraldajad.
• Tuurimeeskonda kuulub 45 inimest, teist sama palju värvatakse korraldajariigist.