Professor: pensionäride hulk suureneb noorte töövõimetute arvelt

Merike Teder
Merike Teder, reporter
:

Kui statistikaamet teatas täna, et selle aasta alguses ületas pensionäride üldarv esmakordselt 400 000 piiri ja see moodustab enam kui 30 protsenti rahvastikust, siis Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi professor Lauri Leppik osutas tähelepanu, et suurenenud on just töövõimetus-, mitte vanaduspensionäride arv.

Leppik osutas, et viimase 10 aasta jooksul on vanaduspensionäride arv püsinud kogu aeg 280 000 ja 290 000 ringis. «Nii et tegelikult vanaduspensionäride arvus viimasel ajal olulist muutust ei ole. Suur pensionäride arvu kasv on tulnud tegelikult töövõimetuspensionäride arvu kasvust,» sõnas ta.

«Teisi tegureid on muidugi ka, aga laias laastus on pensioniea tõus käinud samas tempos eluea tõusuga,» järeldas Leppik.

Ka näiteks viimase aastaga suurenes töövõimetuspensionäride arv 7500 inimese võrra, mis on tema sõnul ühe aasta kohta väga suur kasv. «Ka seda ei saa kirjutada ainult ühe teguri kraesse. Ühelt poolt on näha, et suureneb töövõimetuspensionäride arv vanaduspensioni eelses vanuses, mis on natuke ka ootuspärane, et selles vanuses terviseprobleemid kasvavad.»

Seda on eriti selgelt näha naiste puhul, kelle pensioniiga on kasvanud. Naiste töövõimetuspensionäre oli kümme aastat tagasi (2001. aastal) vanusegrupis 55-59 eluaastat 3200, kuid sel aastal juba 12 768. Seega ühes vanuserühmas on nende arv suurenenud ligi 10 000 võrra.

Teisalt on töövõimetuspensionäride arv kasvanud ka madalamates vanuserühmades, 40-54-aastaste ja veelgi nooremate seas. «Need on veel täiesti tööealised inimesed. Siin on ilmselt mingid tööturutingimused taga, eriti regionaalne tööpuudus,» arvas professor. «Tõsi, ilmselt on see märk ka suurematest protsessidest, sotsiaalsest ebavõrdsusest - miks madalamates vanuserühmades tervis on halvem, sissetulekud kehvemad ning ka kroonilised haigused tulevad.»

Leppik arvas, et töövõimetuspensionäride hulk kasvab samas tempos edasi, kui poliitikates mitte midagi ei muudeta. «Samas, ega pole ka lihtsaid lahendusi – et kärbime midagi või administratiivselt teeme tingimused väga karmiks, et keegi ei saaks töövõimetust taotleda. Sotsiaalkindlustussüsteem on üks tervik ja kui üks uks pannakse kinni, siis inimesed leiavad teise ukse, kuidas sinna ikkagi siseneda,» selgitas ta, et vaja on minna detailselt probleemide põhjuste taha, mis hädadega inimesed sinna uksele koputama tulevad.

Meeste osakaal suureneb

Ka vanaduspensionäride arv võib tema hinnangul praegu edasi natuke tõusta. «Me teame, et naiste pensioniiga veel aastani 2016 tõuseb, aga meeste pensioniiga püsib selle ajani tasemel 63 aastat. See paistab ka numbritest välja, et vanaduspensionäride hulgas meeste arv kasvab. See tuleb sellest, et oodatav eluiga tõuseb ning tõenäosus elada pensionieani kasvab. See trend veel mõned aastad jätkub,» arvas Leppik.

«Teisalt näeme, et naispensionäride arv on viimasel 10 aastal kahanenud enam kui 10 000 inimese võrra – teisisõnu, naiste hulgas on pensioniea kasv olnud kiirem oodatava eluea kasvust.»

Valitsuse otsus tõsta alates 2016. aastast pensioniiga 63 aastalt 65-le mõjutab ilmselt pensionäride üldarvu ka. «Rahvastikuprognooside kohaselt võib oodata, et pensioniea tõus neutraliseerib loodetavasti enam-vähem eluea tõusu.»

Pensionisüsteemi see osa, mis vanaduspensione puudutab, on Leppiku arvates suhteliselt stabiilne järgneval 10 aastal. «Kahtlematult olen ma nõus, et suuremaid muutusi on vaja töövõimetuspensionide süsteemis.»

Täna andis valitsus ka sotsiaalministeeriumile ülesande töötada aasta jooksul välja uus töövõimetuskindlustuse seadust.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadLAURI LEPPIKpensionärprofessortöövõimetuspensionvanaduspension
Samal teemal
Sisuturundus
Eesti Laul 2016 I poolfinaal
Gallup

Kuidas jäid rahule Eesti Laulu esimese poolfinaaliga?

Küsitluses on osalenud 3434 inimest
EESTI LAUL
JUURIKAS
Gallup

Kas tähistad sõbrapäeva?

Küsitluses on osalenud 3537 inimest
Alaealiste alkopidu
Eesti Laul
Päevakava
Just nüüd00:01
14VeebrEesti balleti grand old lady Mai Murdmaa dokumentaalfilmis «Ballettmeister»>
Homme15:00
15VeebrPostimees teeb otseülekande energiapoliitika konverentsilt>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
TehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Eesti laulKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Susan Lilleväli

36

Susan Lilleväli

laulja

Allar Kaasik, 67

tšellist, muusikaprodutsent ja -õppejõud

Olavi Pihlamägi, 67

raadioajakirjanik

Jüri Ojaver, 61

skulptor

Tõnu Laigu, 60

arhitekt

Anu Samarüütel-Long, 50

moekunstnik

Karmel Eikner, 45

ajakirjanik

Marko Aleksejev, 37

kergejõustiklane

Andrei Jämsa, 34

sõudja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja elve galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisemate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE